Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.
“Pindala arvesse võttes on Eesti üks karurikkamaid riike põhjamaades kui mitte kogu Euroopas,” rääkis Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk. “Näiteks on seitse korda suurema pindalaga Soomes vaid kaks korda rohkem karusid. Läbimõeldud küttimise korralduse tulemusel on karude levik Eestis laienenud nii lääne kui lõuna suunas ning karu populatsioon kinnitab järjest tugevamalt kanda ka Lätis. Kokkuvõttes võib öelda, et karudel läheb väga hästi,“ ütles Kukk.
Keskkonnaagentuuri seire kohaselt on Eestis ligikaudu 900-950 karu ning karude asurkond on viimase 15 aasta jooksul püsinud kasvutrendis. Arvukuse tõusuga kaasnevad aga probleemid: karud tekitavad kahjustusi mesinikele ja põllupidajatele, inimestega kohtumiste sagedus on oluliselt kasvanud ning järjest sagedamini eksivad noored karud asulatesse. Kuni eelmise aastani oli kasvutrendis ka karude põhjustatud kahjujuhtumite hulk.
“Enamasti möödub inimese ja karu kohtumine rahumeelselt, kuid teeb muret, kui palju on teateid kohtumistest väljaspool karude elupaiku – asulates või mujal kultuurmaastikel,” ütles Leelo Kukk. “See trend annab märku, et looduslikud elupaigad on hõivatud vanemate ligikaaslaste poolt ja noored karud otsivad elupaiku inimese vahetusse lähedusse. Iga sellise kohtumisega kasvab tõenäosus, et tekkida võib ohtlik olukord. Seega peame karude kaitsmise kõrval nende arvukust ka piirama,” lausus Kukk.
Karu on Loodudirektiivi alusel rangelt kaitstav liik ning karu küttimine on lubatud vaid erandkorras kahjude ärahoidmiseks ning ohutuse tagamiseks tingimusel, et puuduvad alternatiivsed lahendused ning säilib soodne seisund. Kui mesitarusid on võimalik korraliku tarastamisega kaitsta, siis kõrge arvukusega seotud ohuolukordade ennetamiseks peame põhjendatuks kontrollitud küttimist.
„Mõõdukas jahipidamine on üks osa konfliktide vältimiseks ja kiskjakahjude ärahoidmiseks vajalikest tegevustest. Samuti on mõõdukas küttimine oluline tegur karude inimpelglikkuse hoidmiseks, see on aga omakorda hädavajalik, et tagada elanikkonna ohutus,“ selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk.
Keskkonnaamet seab küttimismahud, lähtudes karude arvukusest ning suurkiskja kaitse- ja ohjamiskavast. Viimane näeb ette, et poegadega pesakondade arv peab olema vähemalt 70. 2022. aastal oli pesakondi 96, mis on viimase 20 aasta kõrgeim.
Lisaks võetakse küttimismahtude määramisel arvesse kiskjakahju juhtumeid, kahjujuhtumite juures tarvitusele võetud ennetusmeetmeid ning huvirühmade ja kohalike jahindusnõukodade seisukohti.
Karujahi hooaeg algab 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni.
Maakondlikud karu küttimislimiidid 2023. aasta jahihooajal on:
Harju, 11
Ida-Viru, 15
Jõgeva, 13
Järva, 13
Lääne, 1
Lääne-Viru, 16
Põlva, 2
Pärnu, 5
Rapla, 3
Tartu, 8
Valga, 1
Viljandi, 7
Võru , 1
