Käesoleval aastal lubab Keskkonnaamet 15. märtsist 31. maini haneliste letaalse heidutuse teostamist kuues maakonnas, kus viimasel kolmel aastal on täheldatud kõige rohkem kevadiste hanekahjustuste esinemist. Need maakonnad on Harju-, Ida- ja Lääne-Viru-, Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa – küttida tohib seal suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et Eestist läbirändavate haneliste populatsioon on väga tugevas kasvutrendis ning nende arvukuse tõus on looduskaitseline edulugu. „Liikide kestma jäämise mõistes ei ole heidutusjahil mitte mingit mõju, vaid tegemist on ühe hirmutamise meetmega, et kaitsta Eesti inimeste toidulauda. Näiteks loendati suur-laukhane 2002. aastal Eesti seirealadel ligikaudu 20 000 lindu, 2020. aastal loendati neid Eesti seirealadel ligikaudu 100 000 lindu. 20 aastaga on suur-laukhane arvukus tõusnud niisiis viis korda,“ rääkis Vakra. Küttimine on lubatud üksnes külvatud kultuuriga põllumaadel. Ühelt põllumassiivilt on jahimehel lubatud korraga küttida ööpäevas kuni 10 isendit. Kütitud linde ei tohi peale küttimist põllule jätta.
Haneliste heidutus- ja ohjamismeetodite kasutamise kaalumisel on aluseks teadmine lindude tekitatud olulisest kahjust. Keskkonnaametit tuleks kahjudest kindlasti teavitada vastavalt kliimaministri määrusele. Kahjuteates tuleb esitada kultuuri tüüp, põllumassiivi number, kahjustatud ala pindala ja kahju tekitanud linnu liik. Andmete esitamine Keskkonnaametile on eelduseks tulevastel aastatel haneliste ohjamise ja kahjude ennetamise ning hüvitamise otsuste tegemisel.
Riik hüvitab osaliselt kahjude ennetamiseks rakendatud abinõude maksumuse vastavalt loomakahjude komisjoni kehtestatud piirmääradele ja eelarve võimalustele. Määrus seab ka ennetusmeetmete hüvitamisele teatud piirid, nii ei kuulu hüvitamisele tööjõukulu ning heidutusabinõudega kaudselt seotud kulud nagu kütusekulu, sõidukite, droonide soetamine jms. Kindlasti tasub enne kulude tegemist Keskkonnaametiga konsulteerida, kui soovitakse nende hüvitamiseks hiljem toetust taotleda. Kui lisaks muudele (mitteletaalsetele) heidutusviisidele soovitakse taotleda luba ka letaalseks heidutuseks, tuleb ametile esitada vormikohane taotlus.
Selle aasta haneliste heidutusjahi aluseks on Kliimaministeeriumi muudetud jahieeskiri, mis võimaldab haneliste kevadist küttimist ja nägi ette Keskkonnaametile selle täpsema reguleerimise.
