20. oktoobril algab taas lõheliste kuderahu aeg. See tähendab, et enamikel lõhejõgedel on kalapüük keelatud. Nagu igal aastal, alustavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid koostöös teiste Keskkonnaameti töötajate ja vabatahtlike kalakaitsjatega lõhejõgedel tihendatud kontrollidega.
Keskkonnaameti Harju- ja Raplamaa järelevalvebüroo juhataja asetäitja Kristi Lehtorg selgitas, et lõheliste arvukus on Eestis haavatav ning just röövpüüdjate poolne väljapüük keelatud ajal avaldab sellele suurt negatiivset mõju. „Nii meriforelli kui lõhe jaoks on sügisene segamatu kudemine väga oluline. Röövpüük ei tohi kindlasti ühelgi juhul lubatud olla ning see, mis looduses toimub, jõuab varem või hiljem järelevalveinspektoriteni. Meile saab abiks olla tegelikult iga inimene – kui märkate sügisel lõhejõgede ääres kahtlast tegevust, andke sellest palun teada Riigiinfo telefonil 1247,“ ütles Lehtorg.
Möödunud sügisel alustati lõheliste püügi kontrollide tulemusel 19 väärteomenetlust. Kristi Lehtorg täpsustas, et kuigi aja jooksul on Keskkonnaametil õnnestunud tabada mitmeid pahategijaid ei ole siiani ebaseaduslik püük harv ning seda tehakse ka grupis. „Näiteks jäid eelmisel aastal Keskkonnaametile vahele mehed, kes olid ebaseaduslikuks tegevuseks korralikult ette valmistatud. Kui üks tabas kala, siis oli teine kohe autoga valmis selle mujale toimetama. Selliseid näiteid on kahjuks teisigi. Varasemalt oleme kokku puutunud nii keelatud elektripüügivahendite kui ahinguga püügiga. Lõhede kudeajal on kalavarude kaitseks püük enamikel lõhejõgedel keelatud. Ahinguga on kalapüük keelatud alati, sest sellega ongi võimalik tabada vaid kudevaid kalu. Ka siis on tabamine keeruline ning röövpüüdjast jääb vette hulk raskelt vigastatud kalu, kes lähiajal ikkagi surevad,“ selgitas Lehtorg. Lisaks inspektorite silmapaaridele on Keskkonnaametile kontrollidel abiks ka droonid – nii meie kui hea koostööpartneri Sisekaitseakadeemia omad. Kaugseire kasutamine annab looduskaitsele uue vaatenurga ning võimaldab senisest efektiivsemalt röövpüüdjaid tabada.
Kuigi täielik püügikeeld kehtib 20. oktoobrist 30. novembrini, on ka detsembrikuus paljudel jõgedel lõhepüük keelatud või lubatud ainult kalastuskaardi omanikele. Näiteks Pärnu jõestikus on aga lõhe ja meriforelli püük keelatud aasta ringi. Info kalapüügil kehtivate piirangute kohta on leitav Kalapüügieeskirjast, kindlasti palume tutvuda ka eeskirja lisadega. Ainsana on 20. oktoobrist lõhepüük spinningu või lendõngega lubatud Narva ja Jägala jõgedel: seal püüdmiseks on vajalik kalastuskaart, iga püüdja võib ööpäevas kotti panna kaks lõhelist ning püüda ei tohi õhtul seitsmest hommikul seitsmeni.
Lõheliste püügi eest keeluajal või keelatud viisil võib trahvida kuni 2400 euroga. Lisaks trahvile tuleb röövpüüdjal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Keeluajal, keelatud kohas või alammõõdulise kala püüdmise korral rakendub iga isendi puhul viiekordne keskkonnakahju määr, mis näiteks lõhe puhul on 480 ja meriforelli puhul 150 eurot. Kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, tuleb tasuda kümnekordne keskkonnakahju.
