Keskkonnaamet leidis partneri, ettevõtte AS Epler & Lorenzi, kellega koostöös korraldatakse võimaliku keskkonnareostuse ennetamiseks Tallinnas Silikaltsiidi tänaval reformimata riigimaal asuvast kuurist ladestatud värvitünnide koristamine. Lisaks on töövõtjal kohustus tõkestada edasine ligipääs antud krundile, et takistada sinna uute jäätmete vedamist. Töödega alustatakse täna.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra rääkis, et Silikaltsiidi tänavale tekkinud ebaseaduslikus prügilas on hinnanguliselt ligikaudu 20 000 tonni peamiselt ehitusjäätmeid. „Kõige suurema tõenäosusega võivad keskkonnareostust põhjustada seal asuvasse kuuri jäetud sadakond tünni. Lisaks orgaanilisi lahusteid sisaldavatele tünnidele võivad ohtlike omadustega olla ka mõned ladustatud jäätmed, sisaldades näiteks asbesti, “ ütles Vakra.
Silikaltsiidi tänavale tekkis ebaseaduslik prügila juba kümmekond aastat tagasi. Prügistaja peab reeglina ebaseaduslikud jäätmed ise koristama. Maaomanik koristab jäätmed, kui mingil põhjusel ei saa seda teha prügistaja. Tollane Keskkonnaamet tegi Silikaltsiidi tänavale ebaseadusliku prügila tekitaja kindlaks juba aastaid tagasi. Paraku jäid jäätmed sinna paigale, sest ettekirjutuse saanud ettevõte läks pankrotti ja kustutati äriregistrist.
Rainer Vakra lisas, et antud juhul on süüdlane küll tuvastatud, kuid kuna juriidiline isik, kes jäätmed Silikaltsiidi kinnistule ladustas, on äriregistrist kustutatud, siis lasub reformimata riigimaal jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise kohustus Keskkonnaametil. „Silikaltsiidi tänavalt sajakonna potentsiaalselt ohtlikke jäätmeid sisaldava tünni koristamise ja käitlemise ning krundile ligipääsu tõkestamise eeldatav maksumus on ligikaudu 10 tuhat eurot. Praegu koristamegi kõige suurema keskkonnamõjuga jäätmed, kogu prügila likvideerimine maksab hinnanguliselt kuni kaks miljonit eurot. Kogu kaardistatud reformimata riigimaa objektide koristamine maksab hinnanguliselt ligikaudu seitse miljonit ning oleme teinud ettepaneku selle raha saamiseks ka riigieelarve strateegia planeerimisse,“ selgitas peadirektor.
Alates 1. jaanuar 2021 on jäätmekäitlusettevõttel, kelle tegevuse käigus toimub jäätmete ladustamine, kohustus omada finantstagatist või finantsgarantiid. Selle seaduse muudatusega kaotati ära üks jäätmekäitluse korraldamata jätmise võimalus ning muudatus vähendab kindlasti selliste objektide tekkimist.
Prügistamise eest kirjutatavad keskkonnainspektorid aasta jooksul välja kümneid trahve ning ettekirjutusi. Trahv füüsilisele isikule võib prügistamise eest ulatuda olenevalt asjaoludest kuni 1200 euroni, juriidilisele isikule kuni 400 tuhandeni.
Viimastel aastatel on Keskkonnaameti infotelefonile tulnud jäätmete ebaseadusliku ladustamise kohta ligikaudu 300 teadet aastas (kõige rohkem 2020. aastal – 366). Teatatud on nii prügikotist metsa all, kui suurest prügimäest laoplatsil. Ebaseadusliku prügistamise tõttu alustati eelmisel aastal väärteomenetlusi ligikaudu 100 juhtumiga. Viimase 10 aasta jooksul on Keskkonnaamet korraldanud pea 70 reformimata riigimaal asuva maalapi koristamise.
