Täna algasid Kanakülas maja teisaldamise ettevalmistustööd, hoone tõstmine on kavandatud homseks. Vaidlus riigimaal asuva peegelmaja suhtes kehtinud esialgse õiguskaitse üle on lõppenud ning Keskkonnaametil on ehituskeeluvööndisse püstitatud peegelmaja teisaldamiseks roheline tuli.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu meenutas, et Keskkonnaamet tegi Pärnumaal Kanakülas ehituskeeluvööndisse rajatud puhkekompleksi omanikele ettekirjutuse hoonete teisaldamiseks juba 2021. aasta veebruaris.
„Enne sellist ettekirjutust kaalume alati, kas ehitised saaks ka seadustada ja samasse kohta jätta,“ kinnitas Avarsalu. „Kanaküla peegelmaja omanikele oleme algusest peale selgitanud, et hooned on rajatud lamminiidule, kus looduskaitsepiirangute leevendamine pole põhjendatud. Suurvee ajal üleujutatavale lammialale ehitamine toob kaasa veekahjude ohu hoonetele ning reostusohu veekogule. Lisaks killustab ehitis sidusa loodusliku elupaiga. Puhverala puudumine muudab reostuse ohu väga kõrgeks,“ selgitas Olav Avarsalu.
Esialgse õiguskaitse tõttu lükkusid detsembrisse plaanitud tööd edasi ning on nüüd kavas 27. ja 28. veebruaril.
Peegelmajast, terrassist ja iglusaunast koosnev kompleks on rajatud Halliste jõe kaldale ehituskeeluvööndisse, osaliselt ka veekaitsevööndisse. Algselt asus pea kogu kompleks võõral kinnistul riigimaal. Suurema osa terrassist, samuti iglusauna tõstsid omanikud möödunud aastal ümber neile kuuluvale maale, kuid ikkagi ehituskeeluvööndisse. Peegelmaja ja seda ümbritsev terrassiosa asuvad jätkuvalt riigile kuuluval maal.
Pärast ettekirjutust 2021. aastal on Keskkonnaamet käinud kohapeal korduvatel järelkontrollidel, hoonete omanikega kohtunud ja jaganud selgitusi looduskaitsepiirangute vajalikkusest. Amet on teinud kuus hoiatust ning määranud ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu neljal korral sunniraha. 2022. aasta sügisel tehti omanikele asendustäitmise hoiatus. Kui hooneid selle peale ikkagi ehituskeeluvööndist ümber ei tõstetud, asuski Keskkonnaamet korraldama asendustäitmist.
„Oleme Halliste jõe kaldal asuva ehituskeeluvööndi kaitseks läbi proovinud kõik leebemad meetmed, kuid need ei ole olnud tõhusad,“ nentis Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu. „Rikkumine tuleb lõpetada. Seega liigume asendustäitmisega edasi.“
Detsembri keskel peatas kohus puhkekompleksi omanike taotlusel asendustäitmise, määrates kuni 28. detsembrini esialgse õiguskaitse. Pärast selle tähtaja möödumist halduskohus õiguskaitset riigi maale jääva peegelmaja ja terrassi osas ei pikendanud, kuid omanikud pöördusid ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus avaldas 6. veebruaril määruse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Selle järgi on esialgne õiguskaitse riigimaal asuva peegelmaja suhtes lõppenud. Ringkonnakohtu määrus esialgse õiguskaitse kohta on jõustunud, seda ei saa edasi kaevata.
Asendustäitmise korras on kavas tõsta ehituskeeluvööndis asuv peegelmaja mõnekümne meetri kaugusel asuvale ning kõrgemale õuemaale. Asendustäitmise kulud tuleb tasuda peegelmaja omanikul.
