President Kersti Kaljulaid tegi Afganistani Talibani kätte langemisele reageerides esmaspäeval avalduse, kus märkis riigi nii kiire kokkuvarisemine näitab valusalt, et lääneriigid on elanud illusioonis.
“Me oleme tahtnud uskuda, et meie poolt välja õpetatud Afganistani kaitsevägi, politsei ja riigiaparaat soovivad oma riigi ja saavutatud vabaduste eest seista. Kahjuks ei ole see nii läinud. Loomulikult oli tagasilangus oodatav, selleks olid valmis nii liitlased kui Afganistani võimud ka aprillis, kui nendega Kabulis kohtusin. Nii kiire langemine on siiski olnud üllatus,” teatas president.
“Igas sellises konfliktis saavad kõige valusamalt ja otsesemalt pihta need, kes on kõige haavatavamad – eeskätt naised ja lapsed. Peame rahvusvahelise kogukonnana ka tänaseks muutunud oludes seisma eeskätt selle eest, et naiste ja laste elementaarsed õigused saaks kaitstud nii palju, kui see võimalik on. On oluline, et neile oleks muuhulgas tagatud järjepidev ja turvaline ligipääs tervishoiule, sh rasedus- ja sünnitusabile, aga ka toidule ja haridusele. ÜRO naiste- ja laste õiguste eestkõnelejana kutsun üles ka Talibani liidreid sellega arvestama.”
President lisas, et tal on kriipivalt valus vaadata kaadreid, mis viimastel päevadel Afganistanist maailma jõuavad: “See lootuse kustumine, see hirm ja kaos, see valu, mis neist kaadritest paistab, teeb haiget kõigile, kes peavad kalliks inimõigusi ja iga inimese õigust turvalisele elule.”
Neil päevil on palju küsitud, kas Eesti osalemine koos liitlastega Afganistani missioonil oli viga või kas me oleme läbi kukkunud? “Vastates neile küsimustele kitsast Eesti perspektiivist, siis kindlasti oleme me saanud sellel missioonil kaasa lüües palju tugevamad liitlassuhted ja suurema turvatunde me riigile. Eesti on tänu sellele missioonile paremini kaitstud,” märkis president.
Kaljulaid lisas, et suur osa sellest 20 aastast, mis liitlased on Afganistanis olnud, on Afganistan olnud parem paik kui sellele eelnenud perioodil. “Me oleme näinud arengut – väga palju rohkem lapsi ja eeskätt tüdrukuid on saanud haridust, ühe põlvkonna naised on saanud osaleda ühiskonnaelus palju suuremal määral kui varem, ligipääs arstiabile, üldine vabaduste ja inimõiguste olukord on olnud parem.”
“Me peame tegema endast kõik, et inimesed, kelle elu ja turvalisus on ohus meiega koostöö tegemise tõttu, saaks turvalisse kohta. Kui neil õnnestub Afganistanist lahkuda, peame pakkuma neile turvalist pelgupaika ka Eestis. Me võlgneme neile seda,” teatas president.
Aprillis käis president Kaljulaid töövisiidil Afganistanis ning toona rõhutas ta, et nii Eesti kui ka kogu rahvusvaheline kogukond jätkab Afganistani toetamist pärast liitlasvägede lahkumist.
“Liitlasväed on olnud Afganistanis tänaseks pea 20 aastat. Siia 2001. aastal tulek oli põhjendatud, nii nagu on põhjendatud ja õige ka nüüdseks välja öeldud lahkumine. Meil tuleb ausalt tunnistada, et pole olnud kõiges edukad, kuid kindlasti on Afganistan täna parem, toimivam riik ja ühiskond kui oli seda 20 aasta eest,” sõnas riigipea pärast kohtumist Afganistani presidendi Ashraf Ghaniga.
Eesti president leidis kevadel, et nii liitlaste kui ka Afganistani enda edasine pingutus peab olema suunatud esmajärjekorras vägivalla vähendamisele ja sõjategevuse lõpetamisele.
“Me peame pingutama, et viia alustatud rahuprotsessi edasi reaalsete tulemusteni ja kutsun osapooli üles selle nimel pingutama. Afganistani ühiskonna ees on rida suuri probleeme, kuid ühegi nende lahendus ei ole sõjaline. ÜRO ja abiorganisatsioonide roll peab suurenema, kui tahame vältida tagasilangust, kuid selle eeltingimuseks on nende turvalisuse tagamine. Vastutus viimase eest hakkab edaspidi aina enam lasuma Afganistani riigil ja julgeolekujõududel.”
Kevadel ütles Kaljulaid veel, et Afganistani tulevikul on oluline roll ka ÜRO-l ja selle julgeolekunõukogul, kus Eesti Afganistani teemat tema sõnul veab.
“Tahame meie liikmeksoleku ajal seda teemat julgeolekunõukogus ka edasi viia reaalsete sammudeni,” ütles president aprillis.
Allikas. Err.ee
