Veebruaris jätkub rahvaloendus, kuid väiksemas mahus ja eelkõige telefoniintervjuude vormis. Eelmisest rahvaloendusest tuttavaid kodukülastusi soovib statistikaamet hoida minimaalsena, et aidata kaasa viiruste leviku takistamisele.
Selleks, et rahvaloendajad ei peaks inimesi nende kodudes külastama, palub statistikaamet kõigil, kellele rahvaloendaja helistab, telefonikõne kindlasti vastu võtta. „Võib juhtuda, et rahvaloendaja helistab ka siis, kui oled tubli olnud ja ankeedi veebis juba täitnud. Järelikult kuulub sinu aadress kohustuslikku juhuvalimisse ja rahvaloendajal on info, et keegi samal aadressil elavatest inimestest on jätnud küsimustikule vastamata. Kui sina oled ankeedi täitnud, võid olla mureta – rahvaloendaja sind uuesti küsitlema ei hakka, küll aga soovib ta sinu kaudu jõuda nendeni, kes pole oma vastuseid veel andnud,“ ütles rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.
Projektijuht toob välja peamised põhjused, miks rahvaloendaja võib telefoni teel ühendust võtta või on seda juba teinud.
1. Võid saada rahvaloendaja kõne, sest sinu telefoninumber on rahvastikuregistris seotud aadressiga, mis kuulub rahvaloenduse valimisse – neil aadressidel elavatele inimestele on vastamine kohustuslik.
2. Kui oled veebis ankeedi juba täitnud, võidakse sinuga sellegipoolest ühendust võtta, sest keegi sinuga samal aadressil elavatest inimestest on jätnud veebis vastamata. Statistikaamet sai e-küsitluse põhjal info, mitu inimest sel aadressil elab. Telefoni teel täpsustatakse üle, kes on need isikud, kes sellel aadressil elavad.
3. Selleks, et saaksime vastused kindlasti kõigilt inimestelt, kes elavad aadressidel, millelt vastamine on kohustuslik, küsib rahvaloendaja kõikide sel aadressil elavate inimeste nimesid ja isikukoode. Selle põhjal saab ta tuvastada, kas olete veebis vastanud või mitte.
4. Kui oled veebis vastanud ja rahvaloendaja on sinu isikukoodi põhjal selle kindlaks teinud, siis uuesti ta sind küsitlema ei hakka. Kui sa ei ole veebis vastanud või keeldud isikukoodi jagamast, teeb küsitleja ettepaneku intervjuu läbiviimiseks.
Rahvaloenduse projektijuht lisas, et valimiaadressidele, mille kohta ei leidu rahvastikuregistris ühtki telefoninumbrit, läheb küsitleja kohale ja jätab postkasti teatise koos oma telefoninumbri ning palvega temaga ühendust võtta. Vaid äärmisel juhul minnakse inimesi kodudest otsima.
Kõik rahvaloenduse käigus kogutud andmed on rangelt kaitstud vastavalt nii isikuandmete kaitse kui ka riikliku statistika seadusele. „Statistikaametile edastatavad andmed muudetakse kohe pärast kogumist anonüümseks ehk nimed ja isikukoodid eemaldatakse andmetest. Seetõttu ei saa küsitlusel antud vastuseid seostada ühegi konkreetse inimesega. Andmeid kasutame ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil ning avaldame üldistatuna,“ rõhutas Osila.
Kui rahvaloenduse küsitlejalt kõne saanud inimesel tekib siiski kahtlus, võib helistada statistikaameti klienditoe numbril 625 9300, et küsitleja nime või töötõendil oleva numbri alusel teda kontrollida. Küsitlejat saab tema nime järgi otsida ka statistikaameti veebilehelt.
Rahvaloenduse e-ankeediga loendati 22. jaanuari seisuga pea 600 000 inimest. Veebruaris toimuva teise etapi eesmärk on saada valikuuringu vastused veel võimalikult paljudelt kohustuslikku juhuvalimisse kuuluvatelt inimestelt. Kuigi juhuvalimisse kuuluvatel aadressidel elab vaid üle 61 000 inimese üle Eesti, lähevad arvesse kõik täidetud e-ankeedid, mida omakorda täiendavad 32 erinevast registrist saadavad andmed. Seega saavad loendatud kõik Eestimaa elanikud. Rahvaloenduse tulemusi hakatakse järk-järgult avaldama alates juunist 2022 kuni aasta lõpuni.
