Keda mõjutavad ravimitega seotud müüdid kõige enam?
Kas teadsid, et MMS-i kasutamist võib võrrelda pesuvalgendi tarbimisega, et peenelt propageeritud imeravimi TRS taga peituvad kassiliivast tuttavad ained ning suurem vaktsiinivastasus sai alguse kinni makstud artikli avaldamisest? Ravimimaailmas liigub arvukalt müüte ja kui inimene tahab midagi uskuda, siis ta ka usub. Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis tehtud uuring kinnitas, et mida haritum on inimene, seda vähem müüt talle mõjub.
Tartu Ülikooli farmatseutilise keemia kaasprofessor Andres Meos rääkis Kuku raadio saates „Kuue samba taga“, et müüte aitab elus hoida usk imedesse ja inimeste soov saavutada midagi, mis on neile hea. „Seda on väga raske seletada, sest tegelikult on keeruline mõista, miks inimesed usuvad teooriatesse, mille lükkavad ümber põhi- ja keskkoolitaseme keemia- ja füüsikateadmised. Kui need teadmised on olemas, peaks olema piisavalt kriitiline, et mitte uskuda valeinfot,“ leidis Meos.
Kloordioksiid ehk MMS
Alles hiljaaegu küttis ühiskonnas kirgi MMS-i laiaulatuslik tutvustamine ja tarvitamine. Seda soovitati kõikide haiguste raviks. Meos ütles, et keemiliselt oli kõike õigesti kirjeldatud: MMS-i toimeaine on kloordioksiid, see on oksüdeerija ning kui kloordioksiidi molekul puutub kokku haigustekitajaga, hävitab ta selle tänu oksüdeerimisprotsessile. „Selle kõrval jäetakse aga mainimata, et kloordioksiidi molekul ei tea, mis on haigustekitaja. Ta oksüdeerib organismis ükskõik millise molekuli, mis on võimeline oksüdeeruma – on see siis haigustekitaja molekul või mitte. MMS-i tarvitamine on enam-vähem sama, kui juua ära väike kogus pesuvalgendit ja loota, et see aitab kõikide haiguste vastu. Kui see niimoodi sõnastada, siis kõlab see ju füüsikalise ja keemilise absurdina, aga inimesed ikka usuvad,“ rääkis Meos. Müüdi tugevuse üks alus ongi tema sõnul see, et inimene ootab nii väga, et üks või teine aine või ravim täidaks tema ootused.
Imeravim TRS
Müüt levib nii kiiresti, kui tegus on selle kuulutaja. Peale suurt MMS-i lainet tekkis Eestis väike grupp inimesi, kes propageerisid detoksifikatsiooni ja imeravimit TRS (ingl advanced toxin and contaminants removal system). „TRS-i puhul on tegu tseoliitidega. Väidetakse, et kui TRS-i tarbida, siis toksiinid seonduvad tseoliidiga ning need viiakse organismist välja. Kui sõna tseoliit ei ütle inimestele ilmselt midagi, siis sõna kassiliiv on ehk tuttavam: sisuliselt ongi see samasugune absorbent nagu kassiliiv. Kui aga kassiliiva sisse süüa, kas või väikestes kogustes, siis puudub igasugune teoreetiline võimalus puhastada organismi toksiinidest. See on absurdne, aga seda usuti ning müüdi levitaja käest sai sellist kaupa osta,“ kirjeldas Meos.
Kahtlemine vaktsiinides
Suurem ebausk vaktsiinide suhtes sai alguse 1998. aastal, kui inglise arst Andrew Wakefield publitseeris koos 11 kaasautoriga artikli, milles omistas leetrite-, mumpsi- ja punetistevastasele kompleksvaktsiinile autismi esile kutsuva toime. See artikkel pani aluse vaktsiinides kahtlejate hulga plahvatuslikule kasvule. Hiljem aga selgus, et tahtlikult oli levitatud valeinfot ning autorid olid kinni makstud advokaatide poolt, kellel oli kahjunõude jaoks vaja tõestada, et vaktsiinide ja autismi vahel on seos. „See väärinfo on nüüdseks muidugi ümber lükatud, aga kahju oli juba tehtud – paljude inimeste teadvusesse jäi seos vaktsiinide ja autismi või üldiselt vaktsiinide ja ohtlike negatiivsete kõrvalnähtude vahel,“ rääkis Meos.
Ta ei eita, et vaktsiinid võivad esile kutsuda kõrvalnähte ja osa neist võivad olla ka ohtlikud, aga kui võrrelda vaktsiinidest saadavat kasu ja vaktsineerimise järel tekkida võivat kahju, siis esimene ületab teist tohutult. „Kõigil meditsiiniga seotud protseduuridel ja ravimitel on teatud oht, aga küsimus on ohu ja kasu vahekorras.“
Kes usuvad müüte?
Meose hinnangul on Eestis näha selget erinevust vene- ja eestikeelsete elanike vahel. „Venekeelses elanikkonnas on tervisega seotud valeinfo rohkem levinud ja see grupp inimesi kannatab selle all enam. Eesti on suhteliselt väike ühiskond ja müüte loovaid inimesi on siin ehk mõnikümmend kuni sada. Venekeelne teaberuum on aga palju suurem ja müüte loovaid inimesi on kümnetes, kui mitte sadades tuhandetes. Seepärast on väärinfo hulk venekeelses infosfääris ka suurem,“ kirjeldas Meos.
Varasemast Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis tehtud uuringust tuli välja ka selge seos hariduse ja müüdi uskumise vahel. Eesti turul võib müüa ravimeid, mis on Eestis või Euroopas ametlikult registreeritud. Selle kõrval on aga ka nn hall turg, kus müüakse Venemaalt sisse toodud ravimeid.
„Mõned aastad tagasi uurisime venekeelset inimeste rühma, kes neid ravimeid tarvitab, ja tuli välja ühene seos: mida kõrgem oli haridustase või mida rohkem on inimene seotud meditsiiniga, seda enam eelistab ta Euroopa ravimeid, ja vastupidi. Uuringus osalenud arstidest eelistas Euroopa ravimeid 95%, aga madalama taseme meditsiinipersonalist ja tavakodanikest eelistasid neid umbes 60%. Nii et haridustase ja vastuvõtlikkus müüdile on selgelt seotud. Mida haritum on inimene, seda vähem väärinfo talle mõjub,“ rääkis farmatseutilise keemia kaasprofessor Andres Meos.
Artikkel põhineb Madis Ligi intervjuul Tartu Ülikooli farmatseutilise keemia kaasprofessori Andres Meosega Kuku raadio saates „Kuue samba taga“. Saade on järelkuulatav.
