Kas kassiomanikud on suuremas ohus skisofreeniasse haigestuda? Mitmeid uuringuid läbi vaadanud teadlased on tuvastanud kummalise seose kahe nähtuse vahel.
Austraalia Queenslandi Ülikooli uurimisrühm vaatas läbi 17 uuringut sellel teemal ja leidis, et kassiomanikel on 2,35 korda suurem tõenäosus skisofreeniasse haigestuda. Siiski ei võtnud uuring, mis avaldati ajakirjas Schizophrenia Bulletin, arvesse muid võimalikke kaasnevaid tegureid.
Rühm hindas uurimistöid 11 riigist, sealhulgas USA-st ja Suurbritanniast, viimase 44 aasta jooksul.
“Leidsime 1915 uuringut, millest 106 valiti täisteksti ülevaatamiseks, lõpuks kaasati 17 uuringut. Leidsime seose laialdaselt määratletud kassiomaniku staatuse ja suurenenud tõenäosuse vahel skisofreeniaga seotud häirete tekkeks,” kirjutasid teadlased.
Skisofreenia on tõsine vaimuhaigus, mis mõjutab inimese käitumist, mõtteid, tundeid ja igapäevaseid tegevusi. Sümptomid hõlmavad luulusid, hallutsinatsioone, segast mõtlemist ja ebanormaalset motoorikat. Patsiendid võivad samuti kannatada erinevate negatiivsete emotsioonide all, sealhulgas isikliku hügieeni puudumine, silmsideme või emotsioonide puudumine. Nad võivad areneda ka paranoiasse, depressiooni, ärevusse ja enesetapumõtetesse. Haigus mõjutab umbes 24 miljonit inimest kogu maailmas.
Arvatakse, et selle põhjustab tegurite kombinatsioon, sealhulgas geneetika, ajukeemia ja keskkond. Mõned uuringud on leidnud seoseid teatud meelelahutuslike narkootikumide kasutamise ja nende suuremas koguses tarbimise, samuti elu varajastes etappides. Ehkki täpne põhjus pole teada, usuvad teadlased, et skisofreenia perekondlik ajalugu ja teatud raseduse ja sünnitusega seotud komplikatsioonid, nagu alatoitumus või kokkupuude toksiinide või viirustega, suurendavad riski.
Viimane uuring on saanud kriitikat, et ei võtnud arvesse teisi võimalikke skisofreenia kaasnevaid tegureid, nagu sotsiaalne ja majanduslik taust ning perekonna ajalugu. Uuring ei paku ka selgitust võimaliku seose jaoks.
- aasta uuring uuris võimalust skisofreenia arenguks kassiomanikel parasiidi Toxoplasma gondii tõttu, mis on kassidel tavaline. Parasiit võib inimese kehasse siseneda kassi hammustuste, kriimustuste, kehavedelike või väljaheidetega kokkupuutel või pooltoore liha söömisel. Ehkki uuring jõudis segaste järeldusteni, väitis meeskond, et kodukassid on oluline keskkonnategur skisofreenia arengus.
Uuringud on näidanud, et loomadel võib Toxoplasma gondii infektsioon muuta käitumist ja neurotransmitterite funktsiooni, samal ajal kui inimestel võib äge infektsioon põhjustada sümptomeid nagu luulud ja hallutsinatsioonid, mis on sarnased skisofreeniaga inimestel esinevatele.
