Põhikooli matemaatika riigieksamil ebaõnnestus ligi veerand eksaminandidest, mis on 1,5 protsendipunkti võrra madalam tulemus kui eelmisel aastal. Läbikukkunud õpilased võivad sooritada kooli matemaatikaeksami, kuid ka seal ei lähe kõigil edukalt.
Kokku ei saavutanud nõutud 50-protsendilist lävendit 24,5 protsenti põhikoolilõpetajatest. Mõnes koolis oli läbikukkujate osakaal eriti kõrge: näiteks Läänemaal asuvas Risti põhikoolis kukkus läbi 75 protsenti ja Ridalas 56,5 protsenti eksami sooritanud lastest.
“25 protsenti läbikukkujaid on natuke ekstreemne, kuid viimase 15 aasta jooksul on läbikukkumiste arv olnud stabiilselt 20 protsenti. Sellele oleks pidanud reageerima kas haridusministeerium või õppekava koostajad, kuid midagi ei tehtud,” ütles Loo Keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa ERR-ile.
Veelmaa lisas, et kuigi pandeemia on üks võimalikest põhjustest, ei ole see peamine. Varem ei pidanud hariduslike erivajadustega (HEV) lapsed saavutama 50 protsenti, vaid neile piisas 35 protsendist. Täna nõutakse kõigilt ühtmoodi 50 protsenti, olenemata õpiabist või muudest toetustest. Teine probleem on kvalifitseeritud matemaatikaõpetajate puudus Eesti koolides.
Veelmaa märkis ka, et gümnaasiumi lõpetamiseks piisab ühe punkti saamisest riigieksamil, samas kui põhikooli lõpetamise tingimused on karmimad.
“HEV laps ei saa ealeski 50 protsenti kätte. Kui tal on rohkem puudulikke hindeid, ei saa ta kooli lõpetatud. Järeleksamitega tehakse asi lihtsamaks: koolieksamid tehakse hästi lihtsad, et laps saaks koolist lahkuda ja jätkata kutseõppes,” ütles Veelmaa. “Kellel sellist eksamit vaja on?”
Veelmaa ei soostunud ütlema, kui palju oli Loo koolis põhikooli matemaatikaeksamil sel aastal läbikukkujaid, kuid kinnitas, et keegi neist ei teinud ära ka koolieksamit. “Meie tegime ausa eksami, ei teinud libaülesandeid,” sõnas ta.
Veelmaa hinnangul polnud eksam sellel aastal raskem kui varem. “Põhikooli lõpueksam ei tohi olla selline, et õpilane ei suuda tekstist aru saada. Teksti mõistmise jaoks on eesti keele eksam. Selle aasta tekstülesanne oli ebatraditsiooniline ja lastele raske mõista. Mitmed nõrgemad õpilased ei hakanud seda ülesannet üldse lahendama,” ütles ta. Samuti oli eksamil keeruline ruumigeomeetria ülesanne, mis oli eelmistest aastatest keerulisem.
“Tänavu eksam oli tehtav. Kui õpilased on kogu põhikooli vältel vaeva näinud, pidid nad oma 50 protsenti kokku saama,” kinnitas Veelmaa.
Tallinna 21. Kooli õppejuht Raido Kahm ütles, et nende koolis kukkus 120 põhikoolilõpetajast läbi kümme. “Ükski läbikukkumine polnud üllatav, samas oli ka positiivseid üllatajaid,” ütles Kahm. Koolieksami sooritasid kõik läbikukkunud õpilased edukalt.
Kahm selgitas, et gümnaasiumisse sisseastumine sõltub koolist. “21. Koolis ühtegi sellist noort gümnaasiumisse ei astu,” ütles ta. Mustamäe riigigümnaasiumi õppejuht Karmen Kisel lisas, et neil on võimalik gümnaasiumikohta tagasi võtta, kui õpilased ei täida nõudeid. Nad vaatavad ka trimestrite ja aastahindeid ning annavad võimaluse, kui õpilased on muidu hästi hakkama saanud.
Tänavu tegi põhikooli matemaatikaeksamit 15 108 ja eesti keele eksamit 11 380 õpilast.
