Kananahk tekib inimese nahal mitmel põhjusel, sealhulgas vastusena külmale, hirmule, tugevatele emotsioonidele või isegi muusikale. Selle nähtuse bioloogiline termin on “piloerektsioon”. See juhtub, kui naha all asuvad väikesed lihased, mis on iga karvafolliikuli juures, tõmbuvad kokku. See reaktsioon on osa inimese “võitle või põgene” instinktist, mida juhib autonoomne närvisüsteem.
Kui inimene tunneb end külmana, aitab kananahk hoida soojust, tõstes karvad püsti ja luues naha ja keskkonna vahel väikese õhukihi, mis toimib isolatsioonina. Samuti, kui inimene tunneb hirmu või erutust, põhjustab adrenaliini vabanemine lihaste kokkutõmbumist, mis viib samuti kananahani.Kuigi inimestel ei ole nii palju kehakarvu kui paljudel teistel loomadel, on piloerektsiooni protsess pärilik ja on säilinud evolutsiooni käigus. Loomadel, näiteks kassidel ja koertel, aitab kananahk muuta nad suuremaks ja hirmutavamaks, kui nad tunnevad end ohustatuna. Inimestel on see peamiselt jäänukvarane nähtus, kuna meie kehakarvad ei ole piisavalt pikad ega tihedad, et pakkuda olulist soojusisolatsiooni või hirmutamist.
