Peaminister Kaja Kallas ütles Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister”, et koolide distantsõppele viimine on endiselt viimane meede, kuna distantsõpe mõjub lastele laastavalt ning neid kahjusid näeb alles aastate pärast ja seda rahaga kinni maksta ei saa.
Kallase sõnul on mure, et viiruse kõrge leviku faasis nakatuvad ka vaktsineeritud lähikontaktsed, kuid neile täiendava isolatsiooninõude kehtestamine on keeruline.
Kallase sõnul antakse riiki piirangute tõttu palju kohtusse ning piirangute seaduspärasusega peab arvestama enne nende kehtestamist. “Kõik need otsused peavad olema väga põhjendatud. Olukorras, kus meil on praegu nakatumine vähenemas, ka terviseamet ütles, et täiendavaid piiranguid ei ole vaja. Kui meil on nakatumise näitajad alla minemas, siis kui me sellised piirangud teeme, siis kardan, et need kohtus pidama ei jää,” ütles ta.
“Kui on kõrge viiruse foon, siis ka vaktsineeritud inimesed kannavad seda haigust edasi ja kodudes see peamine nakatumine ka on,” sõnas peaminister.
Vaktsineeritud lähikontaktsete pereliikmete piirangut on Kallase sõnul keeruline kehtestada, kuna esmalt peab defineerima, kes on lähikontaktsed – kas see on leibkond, perekond, kuidas arvestada, kes neist elavad koos ja kes saavad näiteks viibida eraldi isolatsioonis sama eluruumi nakatunuga jagamata. “Kuidas ka terviseamet suudab need inimesed tuvastada, kui me praegu teame, et meil on probleem sellega, et terviseamet helistab inimesi läbi kolm päeva hiljem, kui nad on lähikontaktseks osutunud,” kirjeldas peaminister probleemi.
Distantsõpe peaks olema viimane võimalus
Tallinnas on koolide 4.–8. klassid saadetud koju õppima. Kallase sõnul tuleb distantsõppe kehtestamisel arvestada sellega, et distantsõpe mõjub lastele väga laastavalt. “Seda on toetanud ka teadusnõukoda, et lapsi peaks saatma distantsõppele viimases hädas,” ütles ta.
Regulaarne kiirtestimine on tema sõnul hästi tööle hakanud, kuid murekoht on see, et kõik koolid ja maakonnad ei testi piisavalt, nagu Ida-Virumaa, kus on ka madal vaktsineerituse tase.
Kohustusliku testimise kehtestamine on peaministri sõnul keeruline. “Mis on positiivne, on siiski see, et enamik koole suhtub sellesse üsna mõistvalt ja ka tagasiside on olnud pigem positiivne, see on läinud paremini, kui oodatud,” ütles ta.
“Kui ettevõte pannakse kinni ja tullakse küsima kompensatsiooni, siis see on raha. Kui lapsed jäävad koju, siis neid kahjusid me näeme aastate pärast ja seda mitte ühegi rahaga kinni ei maksa. See on väga oluline, et lapsed saaksid käia koolis,” ütles Kallas.
Praegused piirangud lisatoetust ei nõua
Kallas ütles riigikontrolöri kriitika kohta koroonakriisi kommunikatsiooni teemal, et aruanne valmis peaministri palvel ja riigikontrolör on ka ise arutelude juures olnud. “Tagantjärele riigikontrolöri aruanne on kindlasti põhjalikum, kui sel hetkel, kui me laua taga nendest asjadest räägime,” sõnas ta.
“Selleks, et me saaksime teha paremaid otsuseid ja käituda paremini, oleks hea, kui ka riigikontrolör kohe sealsamas laua taga avaldaks oma arvamust. Näiteks õiguskantsler on väga aktiivne nendes aruteludes, kohe juhib tähelepanu, et vot see võib-olla on põhiseaduse riive. See koostöö töötab väga hästi,” ütles peaminister.
Kallas märkis, et meelelahutusasutustele kehtestatud piirangutega ei kaasnenud toetusmeetmete paketti, kuna kriisis on kõigil oma osa ja vastutus. Peaminister tõi välja, et näiteks suurema osa restoranide töö piiratud ei ole, kuna Eesti inimesed enamasti kell 23 enam väljas ei söö ja selleks ajaks on köögid suletud.
Vaktsineerimispreemia on laualt maas
Ekspertide hinnangul tasub kaaluda vaktsineerimispassi ja läbipõdemistõendi pikkuse ühtlustamist, peaministri sõnul pole immunoprofülaktika komisjon valitsusele veel selles osas soovitust esitanud.
“Üks probleem seal on olnud see, mida terviseminister on välja toonud, kui meil on Euroopas lepitud kokku, et läbipõdemistõend kehtib kuus kuud ja paljudes riikides peab sinna igal juhul tegema vaktsiinisüsti, mitte ainult ühe, vaid kaks, kui lepime siseriiklikult kokku, siis inimesed põrkuvad sellega, et tõend ei kehti.”
See ei oleks Kallase sõnul siiski positiivne signaal vaktsineerimise kohta. “Kui meil on praegu viiruselevik kõrgel tasemel ja on vaja suurendada vaktsineeritust, mis ainsana aitab rasket haigestumist vältida, siis mõnes mõttes see võib anda ka vale signaali,” ütles ta.
Vaktsineerimise eest rahalise preemia maksmine on Kallase sõnul praeguseks valitsuse laualt maas, kuna meede ei ole mõistlik. “Vaktsineerimine on moraalne kohus ja selle eest maksta ei ole õige,” ütles ta, lisades, et see võib omada negatiivset mõju tulevikus, näiteks ootaksid inimesed ka edasise vaktsineerimise puhul lisamotivatsiooni.
Allikas ERR
