Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osalesid eile ja täna Euroopa Liidu (EL) parlamentaarsel välis- ja julgeolekupoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika konverentsil Prahas Tšehhis. Euroopa Liidu liikmesriikide parlamendiliikmed arutasid Prahas Ukraina toetamist ja ülesehitamist, Euroopa julgeoleku tugevdamist, ning seda, kuidas kõige paremini edendada poliitilisi suhteid toetamaks ELi laienemisprotsessi.
Eesti delegatsiooni juhi Raimond Kaljulaidi sõnul jäi konverentsi sõnavõttudest kõlama suur ühtsus Ukraina toetamisel, kuid sageli on puudu otsustavusest ja sõnumiselgusest. „Ukrainlased sõdivad mitte ainult enda, vaid kogu Euroopa vabaduse ja rahu eest ning näevad oma tulevikku just osana Euroopast. Euroopal saab olema suur vastutus Ukraina sõjajärgsel toetamisel. Kuid kõige selle eelduseks on see, et Ukraina peab selle sõja võitma ja selleks on vaja anda Ukrainale kiiresti vajalikku relvastust ning väljaõpet ja muidugi on vaja astuda palju tugevamaid samme Venemaa mõjutamiseks. Üks esimesi neist peab olema viisakeeld Venemaa Föderatsiooni kodanikele. Otsustavust ja sõnumiselgust tahaks näha rohkem,“ sõnas Kaljulaid.
Marko Mihkelson tõi oma sõnavõtus välja, et Euroopa Liidu senine poliitika Venemaa suunal on olnud liiga reageeriv ja adapteeriv. „Täna seisab Euroopa vastamisi Venemaa terroristlikust ja fašistlikust režiimist tingitud eksistentsiaalse ohuga. Selle tõrjumisel ja fašistliku Venemaa viimisel strateegilise lüüasaamiseni on oluline Euroopa Liidu riikide senisest proaktiivsem ja ka strateegiliselt selgesihilisem tegevus. Venemaa kodanikele turistiviisade võimaldamise lõpetamine ja meie piiride sulgemine agressorriigi kodanike lõbureisideks on samm, mille Euroopa Liit peaks võimalikult kiiresti heaks kiitma. Kuid see on vaid üks samm strateegilise eesmärgi nimel, milleks on Ukraina võit ja Venemaa lüüasaamine tema enda algatatud sõjas,“ märkis ta.
Samuti käsitleti konverentsil seda, kuidas parandada demokraatlike riikide küberkaitset ja suutlikkust võidelda desinformatsiooni ja hübriidohtudega ning otsiti parimaid viise, kuidas saavad just ELi liikmesriikide parlamendid hübriidohtude tõrjele kaasa aidata.
Euroopa Liidu parlamentaarne välis- ja julgeolekupoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika konverents toimub Euroopa Liidu Nõukogu Tšehhi eesistumise raames, mis algas 1. juulil ja kestab aasta lõpuni.
