Statistikaameti andmetel tegeles möödunud aasta jooksul* enesetäiendamisega hinnanguliselt 80% 20–64-aastastest inimestest. End täiendavad sagedamini naised, nooremad, kõrgemalt haritud ning eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Märkimisväärselt on õppimine hoogu kogunud 50–64-aastaste seas. Samas selgus, et kaks inimest viiest oleks soovinud rohkem õppida.
Täiskasvanute koolituse uuringu andmetel on eri vormides õppimine – tasemeõpe, koolitused ja iseseisev õpe – täiskasvanute hulgas viimase aja jooksul oluliselt levinumaks muutunud. Kui 2007. aastal õppis 63,6% täiskasvanutest, siis 2016. aastal 85,4%. Võrreldes 2016. aastaga, mil toimus viimane uuring, on täiskasvanute õppimine veidi vähenenud, ulatudes 2022. aastal siiski 80,3 protsendini.
„Võrreldes 15 aasta taguse ajaga on kõige rohkem kasvanud täiskasvanute iseseisev enesetäiendamine. Tõusnud on ka koolitustel osalejate osakaal, kuid tasemeõppes osalejate ehk üldhariduskoolis, kutse- või kõrgkoolis õppijate osakaal on 2007. aastaga sarnasel tasemel,“ sõnas statistikaameti juhtivanalüütik Käthrin Randoja.
Õppijate osakaal on suurenenud kõikides vanuserühmades, kuid kasv on olnud märkimisväärseim 50–64-aastaste seas
Naiste hulgas oli enesetäiendamisega tegelevaid inimesi rohkem – seda tegi 83,0% naistest ja 77,7% meestest. Naiste osakaal oli suurem kõigis vanuserühmades.
Samuti õpivad rohkem nooremad inimesed – 2022. aastal õppis midagi juurde 88,9% 20–29-aastastest ja 82% 30–39-aastastest inimestest. 40–49-aastaste ja 50–64-aastaste seas oli õppijate osakaal vastavalt 81,4% ja 74,2%. „Oluline on märkida, et viimase 15 aasta jooksul on just 50–64-aastaste vanuserühmas olnud kõige suurem õppijate arvu kasv – 23,9 protsendipunkti,“ märkis Randoja.
Kõrgemalt haritud tegelevad enesetäiendamisega rohkem
Enesetäiendamine on uuringu andmetel tugevas seoses inimese kõige kõrgema omandatud haridustasemega. Andmetest nähtub, et põhi- või madalama haridusega inimeste hulgas on õppimise osakaal 65,0%, keskharidusega inimeste puhul 77,1% ja kõrgharitutel 89,7%.
Kui võrrelda õppijate osakaalu emakeele alusel, siis selgub, et eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste hulgas on õppijaid rohkem kui keskmiselt: 82,9%.
Koolitustel osalemise eest maksab enamasti tööandja
Töötavate 20–64-aastaste inimeste hulgas õppisid kõige aktiivsemalt teenindussektori töötajad (86,6%). Põllumajandussektoris oli õppimisega tegelevate töötajate osakaal 77,6% ning tööstussektoris 74,8%.
Vähemalt ühel koolitusel on aasta jooksul osalenud ligi pooled töötavatest inimestest (49,6%). Seejuures on kõige aktiivsemad koolitustel osalejad juhid ja spetsialistid (63,8%). Töötutest on koolitusel osalenud 45,0% ning kodustest inimestest (sh lapsepuhkusel olijatest) 23,8%. Keskmiselt osaletakse aastas 2,7 koolitusel.
Uuringust selgus, et koolitustel osaletakse eelkõige tööga seotud põhjustel ning 56,1% vastanute koolituskulud kattis täielikult tööandja. 15,6% inimestest käis koolitustel, mille eest tasusid nad täielikult ise. Ülejäänud koolitused olid osalejale kas tasuta, koolituse eest tasus mõni kolmas isik (näiteks pereliige või sõber) või töötaja ja tööandja jagasid maksmist.
Ennast ei ole viimase aasta jooksul täiendanud pea 20% täiskasvanutest
Inimeste osakaal, kes ei ole enda väitel aasta jooksul midagi teadlikult juurde õppinud, on viimase 15 aasta jooksul märkimisväärselt langenud – 36,4 protsendilt 19,7 protsendini. „Grupid, kes võivad suurema tõenäosusega jääda elukestvast õppest kõrvale, on 50–64-aastased, mehed, keskhariduseta inimesed, vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed ning põllumajandus- või tööstussektoris töötajad,“ lisas Randoja.
Kõige rohkem takistab koolitustel osalemist sobiva aja puudumine
Uuringu osalejatest 39,2% oleks soovinud rohkem enesetäiendamisega tegeleda – käia koolis või osaleda mõnel koolitusel. Ennast soovisid rohkem täiendada 34,4% meestest ja 44,2% naistest. 15% inimestest, kes ei oleks tahtnud tasemeõppes ega koolitustel rohkem õppida, märkisid siiski, et oleksid seda vajanud. „See viitab huvitavale lõhele inimeste teadlikkuse ja motivatsiooni vahel – kuigi inimesed mõistavad õppimise väärtust, ei ole neil erinevatel põhjustel motivatsiooni või võimalusi seda teha,“ ütles Randoja. Peamiselt ei saa inimesed koolitustest osa võtta, kui õppetegevuse aeg ei sobi nende ajagraafikuga – seda nimetas põhjusena 25% inimestest, kes oleks tahtnud või vajanud rohkem õppimist. Koolitustest osa võtmist takistasid ka sobilike koolituste puudus (14%), õpingute liiga kallis hind (13%) või perekondlikud põhjused (11%).
Täiskasvanute koolituse uuring (Adult Education Survey) on Euroopa-ülene isikupõhine uuring, mis aitab mõista, milliseid õppimisvõimalusi inimesed kasutavad ja millised on õppimist takistavad või soodustavad tegurid. 2022. aasta uuring hõlmas 6800 juhuslikult valitud Eesti alalist elanikku vanuses 18–69. Selles vanusegrupis viidi uuring läbi esmakordselt. Varasemalt oli uuring suunatud 20–64-aastastele, mistõttu on analüüsis võrreldavuse hoidmiseks kasutatud endiselt just seda vahemikku. Järgmise uuringu viib statistikaamet läbi 2028. aastal.
* Uuring toimus 2022. aasta teisel poolaastal, valimisse sattunud inimesel paluti meenutada oma õppimist 12 kuu jooksul.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Allikas: www.stat.ee
