Aeg läheb kiiresti ja kui poleks kalendrit, ei usukski, et praegune valitsus on ametis olnud juba täpselt aasta. 26. jaanuaril 2021. aastal lõppesid Jüri Ratase valitsuse volitused ja algasid minu valitsuse omad. Katsungi selle kirjatükiga anda teile väikese tagasivaate valitsuse esimesele tegutsemisaastale.
Kunagi ehk kirjutab mõni ajaloolane 2021. aasta 26. jaanuari kohta klassikuid parafraseerides midagi sellist: „Kui uus valitsus ametisse astus, olid kriisid juba alanud…“ Pea üleöö muutunud maailmas oli ettearvamatusest saanud uus normaalsus, kus tuleb kohaneda nii uute olukordade ja teadmiste kui ka teadmatusega. Aimasin, mis meid ametisse astudes ootab – kriiside lahendamine saab selle valitsuse igapäevatöö osaks. Ka lähitulevikus ei ole selles osas muutust paraku oodata.
Tol hommikul aasta eest andsin riigikogu ees peetud kõnes lubaduse: “Ma tean, et peaministri ametisse astumine ei ole veel saavutus. See annab mulle võimaluse vaid tõestada, et valitsus, mille juhiks kandideerin, suudab Eesti riiki hoida ja edendada parimal võimalikul viisil. Annan oma parima. Eesti tuleb tagasi!“
Oleme seda lubadust täites kogu valitsusega andnud endast parima, et tuua Eesti riik ja rahvas kriisidest läbi. Täna aasta tagasi oli Eesti kobarkriisi küüsis – korraga olid võimust võtnud tervisekriis, sellega seotud vaimse tervise kriis, väärtuste kriis, majanduskriis, korruptsioonikriis, rahvusvahelise maine kriis ja tõekriis. Tänaseks võime öelda, et nendest kriisidest oleme enamuse selja taha jätnud, kuid endiselt möllab tervisekriis ning on lisandunud uued – globaalsed energia- ja julgeolekukriis. Lõputuna tunduv tervisekriis on kasvatanud ühiskonnas pingeid, väsimust ja frustratsiooni, kuid praeguseks paistab lootuskiir, et alanud aasta võiks jääda viimaseks, mil igapäevaselt pandeemiaga peame tegelema.
Täna saame öelda, et meie majandus tuli kriisist hästi välja, sest hoidsime ühiskonda võimalikult avatuna. Samuti lõppes ühiskonna gruppide üksteisele vastandamine ja vähemuste kiusamine. Kadus ka alternatiivfaktidest lähtuv valitsemiskultuur. Meie liitlased ja rahvusvahelised sõbrad ei pea Eesti pärast enam piinlikkust tundma. Eesti on taastanud usalduslikud suhted oma liitlastega ja meisse suhtutakse taaskord kui tõsiseltvõetavasse ning nutikasse partnerisse. Eesti on tulnud tagasi.
Oleme suutnud enam-vähem toime tulla nende probleemidega, mille lahendus sõltub suuresti meist endist. Meil ei ole enam valitsuses inimesi, kes külvaksid vaenu ja lõhestaks ühiskonda, meie majandus kasvab ja me kuuleme järjest vähem korruptsiooniskandaalidest. Enam ei pea valitsusjuht ootama õudusega iga pühapäeva, et siis järgneva nädala tegeleda oma ministrite segaste ja viha õhutavate sõnavõttude silumisega nii siseriiklikult kui meie naabrite ja liitlaste ees vabandades.
Küll aga on aasta toonud uued mured ja kriisid, millega valitsus igapäevaselt tegeleb. Energiakriis on uus mõiste, mille eelmisest aastast kaasa saime. Sellele lisaks ja sellega tihedalt seotud on julgeolekukriis meie naabruskonnas. Eestit ei ähvarda hetkel otsene sõjaline rünnak, küll aga on pinged meie läheduses suuremad kui kunagi varem meie taasiseseisvumisest saadik. Nende kriiside puhul ei ole lahendus ainult Eesti valitsuse käes ja üksinda me neid lahendada ei suuda. Me saame endale valida liitlasi ja oleme seda teinud – me kuulume Euroopasse ja me oleme osa NATO-st. Me ei taha enam kunagi olla ja õnneks ka ei ole üksi. Geograafia on meid paraku „õnnistanud“ idanaabriga, kelle minevik ja veel ettearvamatum tulevik meid ohustavad. Viimasel aastal oleme näinud, et Venemaa on võimeline ümber kirjutama oma ajalugu vastavalt vajadusele, ründama oma naabreid neid millegi eest kaitsmise ettekäändel ja kägistama kogu Euroopat maagaasi hindu kunstlikult paisutades.
Nagu öeldud, energia- ja julgeolekukriisi me üksi lahendada ei suuda. Aga meil on tugevad liitlased ja üheskoos saame me ka nendest kriisidest üle. Mida me saame ise teha, on leevendada energiakriisi vahetut ja otsest mõju meie elanikkonnale. Selleks oleme välja töötanud ja rakendanud meetmed energiahindade kompenseerimiseks eratarbijatele ja ka ettevõtetele. Tegeleme jätkuvalt võimaluste otsimisega vahetute energiahindade järsu tõusu leevendamiseks. Riigi põhimõte energiakriisis on selge – me aitame abivajajaid ja me tegeleme pikaajaliste lahenduste loomisega energiakriisi vältimiseks tulevikus. Need otsused, mis on Eestis jäetud energeetika vallas tegemata 15 aastat tagasi, teeme me ära.
Ka julgeolekukriisi lahendamisesse anname me oma otsese panuse. Me aitame Ukrainat nii sõnade kui tegudega ja panustame väga suures mahus lisavahendeid (380 miljonit) Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks. Rünnak Ukraina vastu puudutab meid otseselt ja me lähtume vanast põhimõttest – kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks. Meie suhted liitlastega on väga tihedad ja usalduslikult head ning me oleme paremini kaitstud kui kunagi varem.
Aasta tagasi ametisse astudes ütlesin, et minu eelis mu eelkäija Jüri Ratase ees on, et mul on hea koalitsioonipartner. Võin seda ka täna korrata ja üle kinnitada, et nii see on. Loomulikult on meil paljudes küsimustes erinevad arusaamad ja ühisosa leidmine on mõnelgi juhul olnud intensiivne. Aga vaidlustes sünnib tõde ja sünnivad kompromissid, mis meid edasi viivad ja kõigi eestimaalaste elu paremaks muudavad. Ma luban, et me hoiame ja edendame Eesti riiki parimal võimalikul viisil.
Allikas. FB: Kaja Kallas
