Euroopa riikides, kus mootorikütuste aktsiisi on langetatud Euroopa Liidu lubatud miinimumini või isegi allapoole, pole see tarbijatele odavamat kütust toonud, põhjendas peaminister Kaja Kallas Reformierakonna vastuseisu aktsiisi langetamisele saates “Uudis+”.
Isamaa andis enne uue valitsusliidu moodustamist riigikogus üle mootorkütuste aktsiisi Euroopa Liidu miinimumini langetamise eelnõu, mis Kallase sõnul pole praegu enam päevakorras.
“Kui inimesed on opositsioonis, siis tullakse igasuguste ideedega välja; kui tullakse koalitsiooni, siis mõistetakse, kas ideedel ikka on mõistlik tagapõhi,” lausus Kallas.
Kallase sõnul näitab Euroopa riikide kogemus, näiteks Saksamaal ja Poolas, et aktsiisilangetus tanklatesse ei jõua ja inimestele säästu kaasa ei too. “Saksamaa meedias oli suur pahandamine, et aktsiisid ei laeku, kuivõrd neid langetati, aga inimesed seda ei tunne,” ütles ta.
Kallase sõnul annaks aktsiiside langetamine otsese efekti juhul, kui kütuste hinnad oleksid stabiilsed, kuid praeguses olukorras, mil hinnad kogu aeg muutuvad, maksulangetus inimesteni ei jõuaks. Need riigid, kus aktsiisilangetuse teed on mindud, on oma kogemusele toetudes hoiatanud, et seda ei tasu teha, lisas peaminister.
Kallas nentis, et pigem peaks küsima kütusemüüjate käest, et miks olukorras, kus maailmaturu hinnad langevad, ei lange hinnad tanklates sama kiiresti, kui neid tõstetakse maailmaturu hindade kerkides. “Kütusemüüjate kasumarginaalidesse võiks sisse vaadata,” märkis ta.
Kallas lisas, et kui valitsus ka alandab aktsiise, võtab vahendaja vaheltkasu endale ning tanklates jäävad hinnad sama kõrgeks kui varem. “Paraku see nii on, tuginen sellele, mis varem on juhtunud,” ütles ta.
Kallase sõnul tuleb kõigil aru saada, et olukord kergemaks ei lähe. “Pigem ütleksin, et odavat kütust sellisel kujul enam ei saa, oleme teises olukorras Ukraina sõja tõttu. Venemaa kaubad on sanktsioonide all, sealhulgas nafta. Kogu maailmaturg tuleb ümber mängida. Olud on keerulised ja ma ei saa lubada, et läheb väga palju kergemaks,” ütles ta.
Kallas lisas, et koalitsiooniläbirääkimistel lepiti kokku, et järgmiseks aprilliks plaanitud mootorikütuste aktsiisitõus lükatakse keerulise olukorra tõttu edasi.
Õliühingu juht: Kallase väited pole õiged
Peaministri argumendid selle kohta, et aktsiisilangetuse mõju ei jõua kuidagi tarbijahindadesse, ei pea paika, ütles õliühingu juht Mart Raamat ERR-ile saadetud kommentaaris.
“Heaks näiteks on ka peaministri poolt rõhutatud Saksamaa, kes viis oma aktsiisimäärad juuni alguses lubatud miinimumini: Euroopa Komisjoni 4. juuli andmetel oli Saksamaa mootoribensiini e95 keskmine müügihind 1,9 eurot liitri kohta – ehk 26,9 senti vähem kui Eestis. Eesti ja Saksamaa aktsiisimäärade vahe on koos käibemaksuga 26 senti liitri kohta. Seega saab öelda, et Saksamaal jõudis aktsiisilangetus täies mahus kohe müügihindadesse,” lausus Raamat.
Raamatu sõnul ei vasta tõele ka Kallase väide, nagu ei reageeriks Eestis kütusemüüjad ainult kütuste hindade tõusule maailmaturul ning languse korral tanklates hinda ei langetataks.
“Pigem on Eesti hinnakujundus suure siseriikliku konkurentsi tõttu lähiriikidest tarbijasõbralikum – heaks näiteks on 2020. aasta kevad ja suvi. Aktsiisilangetus viis diislikütuse hinna tasemele 0,999 eurot liitri kohta ja hind jäi selliseks järgneva nelja kuu jooksul. Samal perioodil tõusis diislikütuse maailmaturu hind 10 senti liitri kohta, mis aga tanklates hinnatõusuna ei kajastunud. Seega on Eesti kütuseturg näidanud, et hinnakujundus on konkurentsivõimeline ja tarbijasõbralik ning jutt Eesti kütusefirmade kõrgetest kasumimarginaalidest on lihtsalt demagoogia,” märkis Raamat.
Raamat tõi ka välja, et praeguseks on Eestist kõrgemad maksud mootoribensiinile ainult kolmes Euroopa Liidu liikmesriigis. “Eestist kõrgemate kütusemaksudega riikidest vaid Taani pole astunud sarnaselt Eestiga mitte ühtegi sammu, et kütusetarbijatele hinnasurvet leevendada,” märkis ta.
“Selle asemel, et avalikkust valeväidetega eksitada, võiks Eesti valitsus siis oma inimestele selgelt välja öelda, et see on uue valitsuskoalitsiooni poliitiline valik, et Eesti inimene peab maksma pea kõige rohkem Euroopa Liidus mootoribensiini eest,” lisas Raamat.
Err.ee
