Peaminister Kaja Kallas pidas täna Dubais toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil COP28 Eesti riigikõne, milles rõhutas, et kliimakriisiga toimetulekuks on vaja kogu maailmal ühiselt pingutada ning vaja on tegusid, mitte tühje sõnu.
Peaminister Kaja Kallase sõnul nõuab kliimakriisi lahendamine meilt suurt ühist pingutust. „Vaja on vähendada süsinikuheite koguseid ja samal ajal suurendada taastuvenergia osakaalu. Peame taastuvenergia osakaalu maailmas kolmekordistama aastaks 2030 ning suurendama energiatõhusust, samal ajal fossiilkütuseid välja vahetades. Meil on vaja siin Dubais ambitsioonikat läbirääkimiste tulemust ning ka konkreetseid lubadusi riikide poolt oma rahvuslike kliimaeesmärkide suurendamiseks,“ ütles Kallas.
Seetõttu kutsus Eesti peaminister oma sõnavõtus teisi riigi- ja valitsusjuhte tegutsema ning selgitas, mida Eesti kliimaneutraalsuse saavutamise nimel teeb. „Eestis me juba tegutseme ja kliima on nende tegude fookuses. Lähtume sellest, et keskkond ei oleks majandustegevuse kõrval teisejärguline. Väiksem keskkonnajalajälg on konkurentsi eelis. Räägime Eestis kaksiküleminekust, mille keskmes on digi- ja rohepööre. Täna võimaldavad tehnoloogilised lahendused Eestil läbi viia rohereformi, kuhu on kaasatud kogu ühiskond,“ selgitas Kallas. „Tahame olla rohepöörde elluviimisel teistele eeskujuks. Esimest korda on meie digi- ja roheettevõtted oma kogemust jagamas COP-il Eesti oma paviljonis,“ ütles Kallas.
Peaminister Kallas rõhutas, et Eesti eesmärk on aastaks 2030 kasutada 100% taastuvenergiat. „Suurendame oma taastuvenergia tootmise taset üle kolme korra. Plaanime vähendada heitekoguseid juba 2035. aastaks 80% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. See on julge ambitsioon, kuna veel hiljuti domineerisid Eesti energiatootmises fossiilkütused. Julge ambitsioon on vajalik, eriti nüüd, kui vaatame esimest korda üle Pariisi kokkuleppe rakendamist,“ sõnas ta.
Samuti märkis peaminister Kallas, et arenenud riigid toetavad arengumaid, et aidata neil kliimamuutuste mõjudega toime tulla ja kasvuhoonegaaside heitmeid vähendada. Sellel aastal saab loodetavasti arenenud riikide eraldatud kliimarahastus esimest korda olema kokkulepitud 100 miljardit dollarit aastas. Eesti on otsustanud panustada 1 miljon eurot ÜRO Rohelisse Kliimafondi (Green Climate Fund), 50 000 eurot UNFCCC täiendavate tegevuste usaldusfondi (Trust Fund for Supplementary Activities) ja 50 000 eurot uude kahjude ja kaotuse fondi (Loss and Damage Fund), et aidata arenguriike kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamisel ja kliimamuutustega kohanemisel.
Kallas rääkis ka sõjaliste konfliktide mõjust kliimamuutustele. „Venemaa sõjalisel agressioonil Ukraina vastu on selge mõju keskkonnale ja ülemaailmsele toidujulgeolekule. Kahhvoka tammi purustamise ja Zaporižžja tuumajaama ohustamisega Ukrainas on Venemaa näidanud maailmale, et ökotsiid ning keskkonna hävitamine on osa Venemaa sõjapidamisest. Lisaks võtab Venemaa oma agressiooniga ära tähelepanu ja ressursid kliimakriisiga tegelemiselt. Venemaa agressioonitsükli peatamine on vajalik ka kliimakriisi lahendamise vaatest,“ ütles Kallas.
Lõpetuseks tõi peaminister esile noorte olulise rolli. „Noored on meie tulevik. Kliimakriisi lahendamisse ja kliimapoliitika kujundamisse on seetõttu äärmiselt oluline noori kaasata. Mul on hea meel, et Eestist on Dubaisse kohale tulnud ka meie noorte kliimadelegaat,“ ütles Kallas.
