“Ainus asi, mis lõplikult võimaldab ühiskonna kinni panemist vältida, on vaktsineerimine, seetõttu me sellega ka aktiivselt tegeleme. Eesti elanikest 75 protsenti suhtub vaktsineerimisse positiivselt ja kavatseb kindlasti seda võimalust kasutada. Sellest lähtuvalt on meil täna juba üle 200 000 inimese ennast kaitsnud vähemalt ühe vaktsiinidoosiga,” ütles peaminister Kaja Kallas.
Eesti on Euroopa Liidus vaktsineerimiskiiruse osas kolmas ning see on Kallase hinnangul täielikult tervishoiutöötajate tubli töö tulemus.
Alates maikuust on prioriteediks kõigile inimestele vaktsineerimise võimaldamine ja suve lõpuks on võiks peaministri arvates olla vaktsineeritud 70% täiskasvanud elanikkonnast.
“Eelseisvatel nädalatel on fookus riskirühmade vaktsineerimisel. Eesmärk on see, et vähendada koormust meditsiinisüsteemile ja hoida ühiskonda võimalikult avatuna. Seetõttu peame tooma riskirühmast välja vanemaid inimesi ja kaasuvate haigustega inimesi,” selgitas Kallas.
“Selleks, et vaktsineerimist paremini korraldada, kehtestasime me ühe erandi – suurvaktsineerimist saab edaspidi korraldada ka koolimajades ja spordikeskustes. Kuigi hetkel kehtivad karmid piirangud, on vaktsineerimine prioriteet, mis aitab piiranguid maha võtta ja seetõttu kehtestasime erandid.”
Üle riigi on avatud vaktsineerimiskeskused
Kuna suurem kogus vaktsiine jõuab Eestisse neljapäeva õhtuks, avatakse nädalavahetusel paljudes kohtades üle riigi vaktsineerimiskeskused, kuhu oodatakse 1956. aastal ja varem sündinud inimesi. Vaktsineerimisi teevad 27 perearstikeskust, 15 haiglat ja 7 eratervishoiuteenuse osutajat.
“Oluline on see, et inimesed seda vaktsineerimise võimalust kasutaksid. Panen südamele kõigile noorematele inimestele, et nad aitaksid oma vanavanematel ja vanematel ennast registreerida ja kirja panna, et nad jõuaksid vaktsineerima.”
Rohkem info saab leheküljelt vaktsineeri.ee, kus on olemas ka kõik olulised viited ja telefoninumbrid info saamiseks.
“Vaktsineerima minnes ei pea olema selle linna elanik, kus vaktsineerimiskeskus asub, vaid näiteks Tallinna vaktsineerimiskeskustes saavad registreerida ennast ka Harjumaa elanikud, kes vastavad kriteeriumitele,” selgitas Kaja Kallas.
Lähtuvalt olukorras otsustas valitsus pikendada seni kehtinud piiranguid kuni 25. aprillini.
“Positiivne on see, et inimesed on piirangutest kenasti kinni pidanud, vähendanud omavahelisi kontakte ja kandnud maske, tänu sellel on R langenud 0,85 peale. Me ei tohi siiski kaotada silmist seda, et koroonaviiruse levik Eestis on endiselt väga kõrge. Me ei tohi kaotada valvsust,” manitses Kallas.
Inimeste ohutaju on langenud
“Me näeme uuringust, mida sotsiaalministeerium teeb, et inimeste ohutaju on langenud – olukorda ei hinnata enam nii kriitiliselt, kui varem. Sellega kaasneb ka mõneti leebem suhtumine piirangute järgimisse mis võib paraku tuua kaasa uue nakatumise tõusu.”
Haiglate koormus on peaministri sõnul endiselt väga suur: haiglates viibi 711 haiget, valdav osa just Põhja regiooni haiglates.
“Positiivne on see, et meditsiinisüsteem ja haiglad peavad sellele koormusele vastu, aga just sellel põhjusel ei saa me neid piiranguid leevendada. Oluline on rõhutada ka seda, et valitsuse soov ei ole mitte ühtki piirangut päevagi kauem, kui vajalik.”
Lähiriikidest Eestisse reisimisel kaob ära nõndanimetatud “Balti mull”, teisisõnu peavad kõik välisriikidest (ka Lätist-Leedust-Soomest) saabuvad inimesed täitma ühtseid nõudeid ning viibima 10 päeva eneseisolatsioonis. Isolatsiooniaega saab lühendada testimisega ja isolatsioonist on vabastatud inimesed, et on vaktsineeritud või viimase 6 kuu jooksul viiruse läbi põdenud.
Välisminister Eva-Maria Liimets nentis, et käimas on läbirääkimised vaktsineerimissertifikaadi kasutusele võtmiseks.
“On väga oluline, et see usaldusmeede see lepitaks liikmesriikide vahel kokku, et taastada piiriülene liikumine ajaks, kui epidemioloogiline olukord on saanud paremaks,” märkis Liimets.
“Välisministeerium soovitab endiselt mitte reisida, kui see pole vältimatu, et pidurdada epideemia levikut ja võõrtüvede jõudmist Eestisse, mis on paraku jätkuvalt probleem. Kui on vältimatu vajadus reisida, siis on Reisi Targalt portaali abil võimalik välja selgitada, milline on viiruse-alane olukord sihtriigis, sest viiruse levik maailmas on äärmiselt ebaühtlane,” ütles minister.
Autorid ja tarbijad saavad suuremad õigused
Valitsus võttis vastu kaks justiitsministeeriumis valminud eelnõud, millest rääkis justiitsminister Maris Lauri.
“Autoriõiguse seaduse muutmise eesmärk on võtta üle 2 EL direktiiv ning selle muudatusega antakse tarbijale suurem juurdepääs autoriõigustega kaitstud sisule, hinnates samas vääriliselt ka õiguste omajate panust,” ütles Lauri.
Olulise muudatusena parandatakse füüsilisest isikust autorite ja esitajate läbirääkimispositsiooni autorilepingute sõlmimisel, kohustades näiteks teist lepingupoolt andma neile infot õiguste kasutamise kohta. Tegemist on kaitsemeetmega lepingu nõrgema poole huvides, et neil oleks võimalik pikemas perspektiivis hinnata, kui palju nende toodang õiguste omajale tulu teenib ja mis on selle majanduslik väärtus.
Samuti sätestatakse autorile ja esitajale võimalus teatud tingimustel oma õigused tagasi võtta. Seda on praktikas vaja läinud juhtudel, kui litsentsitud või üle antud õigusi tegelikult ei kasutata. Seega saab tulevikus autoritel ja esitajatel pärast mõistliku aja möödumist olema võimalus leping ühepoolselt lõpetada, mis omakorda võimaldab neil teos siiski kasutusse suunata läbi uute lepingute.
Teiseks heaks kiidetud eelnõuks oli kriminaalmenetluse muutmist käsitlev eelnõu, mis lihtsustab ja optimeerib menetlusprotsesse.
Kriminaalmenetlus muutub paberivabaks ja mõistlikumaks
“Kriminaalmenetlust puudutava eelnõuga viiakse läbi märkimisväärne reform ja luuakse alused sellele, et saaks üle minna täielikult digitaalsele kriminaalmenetlusele. Praegu on olemas lülid, kus tehakse paberist väljatrükke, see pole eesti riigile kohane ja on üsna kulukas. Seetõttu tehakse muudatused, mille tulemusel ei pea enam digidokumente välja printima ja allkirjastama,” kirjeldas Lauri.
Lisaks luuakse menetlejale rohkem võimalusi mitte alustada süüteomenetlust või see lõpetada, kui puudub avalik huvi või perspektiivi süüdlase karistamiseks pole. Eelnõu kohaselt on rohkem võimalik kasutada lepitust ja kui osapooled on omavahel ära leppinud, ei pea menetlust alustama.
“Audio- ja videosalvestused on tulevikus protokolliga võrdsed ja neid ei pea eraldi protokollima. Lihtsustuvad ka menetlusdokumentide koostamise nõuded.”
Tulevikus on võimalik kasutada vahistamise asemel teisi tõkendeid, näiteks kohustus mitte suhelda teatud isikutega, kohustus kontrollida oma e-posti või kohustus mitte lahkuda elukohast.
“Sellest, et senisest paremini tagada juriidiliste isikute vastustele võtmine, piiratakse selliste toimingute tegemist, mis võimaldavad nende kustutamist registrist enne menetluse lõppemist ja karistuse määramist,” lisas justiitsminister.
Seadusemuudatus peaks jõustuma järgmise aasta 1. juunil ja nendes osades, mis vajavad tehnilisi muudatusi, on võimalik kuni 2023. aa maikuuni juhinduda senisest regulatsioonist.
Biomeetriline andmekogu aitab paremini kuritegusid lahendada
“Sellega paraneb meie võimekus efektiivsemalt kuritegusid lahendada. Näiteks kui inimesele on kehtestatud sissesõidu keeld ja ta muudab oma identiteeti, on teda tänu sellele andmebaasile tulevikus ikkagi väga lihtne tuvastada,” kirjeldas siseminister Kristian Jaani.
Jaani andis tänasel pressikonverentsil teada uue kaasaegse andmekogu loomise plaanist, millesse hakatakse koguma erinevaid biomeetrilisi andmeid.
“ABIS andmekogu eelnõu loob aluse loomaks andmekogu automaatse biomeetrilise isikutuvastamise süsteemi. Kui me seni oleme mõtestanud biomeetriat sõrmejälgede kogu järgi, siis see andmebaas on samm edasi, mille loomiseks on vaja ka seaduslikku alust,” ütles siseminister.
“Sinna hakatakse koguma ka teisi biomeetrilisi andmeid, eriti näokujutisi. Eesmärk ühelt poolt ennetada ja teiselt poolt avastada erinevaid pettusi, mis on seotud isiku identiteediga ning tugevdada riigi julgeolekut,” märkis Jaani, kelle sõnul on plaanis andmekoguga valmis saada selle aasta lõpuks.
Esimeses etapis on eesmärk tõsta andmekogusse kõik riigi andmebaasides olemasolevad sõrmejäljed, mis on kogutud süüteomenetluse käigus. Teises etapis viiakse sinna andmekogusse ka teised biomeetrilised andmed, mida inimesed riigile annavad – isikute tõendavate andmete kogust, viisaregistrist, sissesõidu keeldude registrist ja mujalt.
“Sellega paraneb meie võimekus efektiivsemalt kuritegusid lahendada. Näiteks kui inimesele on kehtestatud sissesõidu keeld ja ta muudab oma identiteeti, on teda tänu sellele andmebaasile tulevikus ikkagi väga lihtne tuvastada,” kirjeldas Jaani.
“Või kui satub haiglasse teadvuseta inimene, on võimalik see inimene haiglas näokujutisega tuvastada ja arstid saavad teada, kellega tegu ja ka näiteks seda, milline ravi on talle vastunäidustatud.”
Allikas Pealinn.ee
