Peaminister Kaja Kallas selgitas neljapäeval valitsuse pressibriifil, et tööandjal on õigus tulenevalt töökoha riskianalüüsist küsida töötajatelt tõendit vaktsineerituse kohta.
Kallase sõnul on plaanis muuta bioloogiliste ohutegurite määrust. “Selle taga on see, et alates esmaspäevast kehtivad paljudes kohtades, näiteks meelelahutuskohtades nõuded, et tuleb oma terviseohutust tõendada. See kõik on vajalik selleks, et saaks ühiskonda hoida võimalikult avatuna,” rääkis Kallas.
“Nendes kohtades on ka töötajad ja praegu tööandjal nagu poleks otsest alust ja õigust kontrollida töötajate terviseohutust. Samas on seda tööandjatel vaja teha, kuna viirus levib palju ka töökohtadel,” selgitas Kallas.
Tema sõnul on tööandja kohustus tagada töökeskkonna ohutus ja see toimub läbi riskide hindamise ja nende maandamise kaudu. Selle riskianalüüsi võib tööandja teha ka ise ning analüüs hindab muuhulgas seda, kas töötaja töö iseloomu tõttu on oht nakkuse levikuks suurem, näiteks kui ta puudutab kokku paljude inimestega.
“Seetõttu on tööandjal õigus võtta kasutusele meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Ja selleks võib ta nõuda ka töötajatelt terviseohutuse tõendamist. Ehk siis nendes kohtades, kus riskianalüüsi järgi on risk nakatuda kõrgem, peab olema tööandajal ülevaade töötajate vaktsineeritusest ja õigus vastavalt sellele tööd korraldada,” rõhutas Kallas.
Juhul, kui töötaja ei ole vaktsineeritud ja ei soovi ka süsti saada, on tööandjal õigus võtta kasutsele meetmed, näiteks nõuda töötajatelt maskikandmist või viia töötaja üle teisele ametikohale, kirjeldas Kallas. “Selle määruse muutmise eesmärk on tagada viiruse leviku tõkestamine,” lisas Kallas.
Tema sõnul ei hakka keegi kedagi lihtsalt niisama vallandama, kuna töötajaid on vähe ja igaüks neist on kullahinnaga.
Eesmärk hoida koolid avatuna
Kallas kinnitas, et riigi eesmärk on hoida sügisel haridussüsteem avatuna ja tagada, et lapsed saaksid haridust omandada kontaktõppel, ühtlasi saavad kooliõed loa teha kaitsesüsti ka koolipersonalile.
“Positiivne on see, et noorte vaktsineerimine on läinud hea hooga käima ning praeguse seisuga on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 48,5 protsenti 16-17-aastaseid noori ja 32,8 protsenti 12-15-aastastest. Nii et huvi on ja sellega liigume kindlasti edasi,” ütles Kallas.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna lisas, et covid kriis on väga tõsiselt mõjutanud noori, kelle vaimne tervis on saanud kannatada, hariduslüngad on tekkinud ning noorte seas on ka töötus kasvanud ehk noori, kes ei õpi ega tööta, on tulnud palju juurde.
Ministri sõnul joonistuvad noorte vaktsineerimise osas välja piirkonnad, kus olukord on päris hea, ja piirkonnad, kus olukord on märkimisväärselt kehvem. “Meil mure Ida-Virumaaga, kus 16-17-aastastest on vaktsineeritud vaid 20 protsenti ja noorematest vaid 11 protsenti. Samuti on need numbrid madalamad Läänemaal, aga ka Valgamaal ja Võrumaal. Samal ajal kui näiteks Harjumaal on pooled 16-17-aastastest vaktsineeritud ja 12-15-aastastest enam kui 32 protsenti,” ütles Kersna.
Kooliõed saavad õiguse vaktsineerida
Positiivsena tõi Kersna esile ka Tartu, kus 16-17-aastastest on vaktsiinisüsti saanud 66 protsenti ja noorematest pea pooled.
Kersna sõnul on riik pingutanud selle nimel, et võimalikult suur osa kooliperest saaks kaitsepoogitud veel enne 1. septembrit. “Juba täna on enam kui sajas haridusasutuses lükatud käima vaktsineerimispunktid ehk kohad, kus on teada kindlad kuupäevad, millal seal kaitsesüsti saab,” ütles Kersna. “Ka ülikoolides toimuvad augusti lõpus või septembri alguses vaktsineerimised.”
Tema sõnul tuleb veidi muuta regulatsiooni, et kooliõed saaksid õiguse vaktsineerida ka koolipersonali. Ka pannakse üles info selle kohta, kus ja millal saab haridusasutustes kaitsesüsti. Ühtlasi tuleb avalikuks info koolidele, kui palju lastest konkreetsetes haridusasutustes on kaitsesüsti juba saanud. Ka saavad koolipidajad ja -juhid info selle kohta, kes õpetajatest on vaktsiinisüsti saanud.
“Kaks korda kuus hakkame seirama, kuidas on lood koolipere vaktsineerimisega,” ütles Kersna.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kinnitas, et maskikohustuse järelevalvega liituvad ka politseipatrullid.
Kiige sõnul tuleb politsei- ja piirivalveamet (PPA) appi ning terviseamet ja PPA on kokku leppinud, et esialgselt kaasatakse nendesse küsimustesse 50 politseiametnikku ehk 25 patrulli.
Lisaks patrullidele teeb politsei menetlustoiminguid väärteomenetlusena, lisas Kiik.
