Peaminister Kaja Kallase sõnul hakkab politsei tõsisemalt kontrollima koroonapiirangustest kinnipidamist ning keskendutakse ettevõtetele, kes ei kontrolli tõendeid.
Peaminister ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et valitsus on arutanud ka järelvalvet koroonapiirangustes kinnipidamise üle. Kolmapäevasel kabinetiistungil osales ka politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Kallase sõnul on politsei 14 000 korral kontrollinud, kuidas ettevõtted kontrollimeetmeid rakendavad. Ka kontrollib politsei maskikandmist.
Peaministri sõnul liigub järelevalve siht ettevõtetele, kes ei kontrolli tõendeid ning ei rakenda kehtestatud meetmeid.
Kallas täiendas, et kontrollimisel keskendutakse neile ettevõtetele, kes ei riku reegleid mitte kogemata, vaid süstemaatiliselt.
Ta selgitas, et ettevõtteid hakkavad kontrollima üksikud töötajad, ning esimesel korral tuletatakse reegleid meelde. Kui aga teist korda kontrollides selgub, et ettevõte endiselt eirab reegleid, siis “teisel korral astutakse järgmised sammud”. Kallas lisas, et politsei hakkab ka teada andma, milliseid piirkondi sel päeval kontrollitakse. “Asi pole karistamises, vaid selles, et ettevõtted reegleid järgiksid,” sõnas Kallas.
“Teatud kohad hooplevad, et nad ei kavatse tõendeid kontrollida,” ütles Kallas. Tema sõnul on ka inimesi, kes hooplevad sellega, et kasutavad võltsitud tõendeid. “See on kriminaalkorras karistatav. See on dokument, seda võltsida ei tohi,” sõnas Kallas ja lisas, et võltsitud tõendi kasutamise eest võib kriminaalkorras karistada kuni kolmeaastase vangistuskaristusega ning tõendi võltsimise eest kuni aastase vanglakaristusega.
Üleskutse teavitada politseid reeglite rikkujatest
Kallas täiendas, et politsei hakkab jälgima ka selliste ettevõtete postitusi sotsiaalmeedias.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kutsus inimesi üles reegleid rikkuvatest ettevõtetest politseile ja terviseametile teada andma ning lisaks ka selliseid ettevõtteid eirama.
Kallas ütles, et valitsuses jätkuvad vaidlused täiendavate meetmete osas. “Selles osas kokkulepet meil veel ei ole, jätkame arutelusid,” ütles peaminister.
Kallase sõnul on valitsus pidanud pikki arutelusid erinevate meetmete üle ning ühisosaks on arusaam, et vaktsineerimise toetamiseks on vaja juurde luua “positiivseid stiimuleid”.
Peaministri sõnul on arutluse all perearstidele täiendavate preemiate maksmine, kui nad saavutavad mingi verstaposti – näiteks 80-protsendiline vaktsineerimine nimistus. Samuti arutluse all omavalitsuste premeerimine.
“Mina isiklikult inimestele raha maksmist vaktsineerimise eest ei toeta. See on ikkagi ravim, on ka ravimiamet öelnud, et selliseid asju siduda ei tohiks. Minu meelest see pole õige tee,” lausus Kallas.
Ka kutsus Kallas üles inimesi, kes mitte mingil juhul vaktsineerida ei soovi, püsima kodus. “Palun ärge teie minge mitte kuhugi. Ärge kohtuge teiste inimestega. Kui teie selle haiguse saate, siis te võite seda põdeda väga raskelt,” ütles Kallas.
Lisaeelarve koostamiseks veel vajadust ei ole
Kallase sõnul ei ole hetkel aktuaalsete suurte probleemide, eelkõige vaktsineerimise ja elektrihinna tõusu leevendamisega seotud meetmete katmiseks lisaeelarvet veel tarvis koostada.
“Vaktsineerimiskulude ja testimiskuludega oleme arvestanud praeguses riigieelarves. Riigieelarvet koostades ei prognoosinud me, et see viirus kuhugi kaob,” ütles ta.
Elektrihinna puhul on peaministri sõnul põhiline arutluskoht jäktuvalt süsinikdioksiid kvoodid, mille kallinemisest tulenevat ülelaekumist, ligi 30 miljonit eurot, saab loodetavasti kasutada tarbijate aitamiseks.
Kui peaks siiski tekkima erakorralisi kulusid, mida valitsuse reservist katta ei saa, tuleb peaministri sõnul loomulikult teha ka lisaeelarve. “Praeguse seisuga me seda hetkel tegemas ei ole, sest me ei ole veel seal maal,” kinnitas Kallas.
