– Peaminister Kaja Kallas kõneles täna Riias Läti peaministri Krišjānis Kariņši ja Leedu peaministri Ingrida Šimonytėga energiajulgeolekust ning Ukraina toetamisest.
Peaminister Kaja Kallase sõnul keskenduti tänasel kohtumisel energiajulgeolekule ja valmisolekule erinevateks riskistsenaariumideks. „Juhul, kui Eestil ja teistel Balti riikidel tekib vajadus end erakorraliselt Kesk-Euroopa elektrisüsteemi ühendada, siis on see juba täna võimalik,“ märkis ta. Peaminister lisas, et elektri- ja gaasivarustuskindlus on tagatud, kui koordineerime oma tegevust naabritega, seda nii ennetavalt ning veelgi enam võimaliku kriisi ajal. „Seetõttu soovib Eesti koos Läti ja Leeduga sõlmida regionaalse kokkulepe tarbijate varustamiseks gaasiga varustuskindluse häire korral. Oluline on ka energia kokkuhoid. Peame kõik ühiselt pingutama selleks, et oma tarbimist vähendada,“ sõnas ta.
Peaminister tõi esile, et oleme ühiselt terve aasta vältel teinud väga olulisi otsuseid, et lõpetada oma sõltuvus Vene energiast. „Oleme suutnud vabaneda Vene gaasist ja samal ajal tagada, et meil oleks regioonis gaasi varustuskindlus jätkuvalt olemas. Samuti oleme juba kevadel lõpetanud elektrikaubanduse Venemaaga,“ ütles Kallas.
Nafta puhul on alates 5. detsembrist keelatud Vene toornafta import Euroopa Liitu ning kehtib G7 ja EL-i poolt kokkulepitud hinnalagi. Kahe kuu pärast hakkab ELis kehtima ka Vene naftatoodete impordikeeld, mis Eestis jõustus juba 5. detsembril. „Need on olulised sammud, et piirata Vene sõjamasina tulusid. Venemaa plaanib hinnalaele vastumeetmeid ehk hinnapõrandat. See näitab, et hinnalagi on neile kahtlemata ebamugav. Aga Vene energiatulude vähendamiseks tuleb teha veel rohkem. Nafta hinnalae arutelude juurde ELis naaseme uuesti juba jaanuaris,“ lisas peaminister.
Peaministri sõnul kõneldi kohtumisel loomulikult ka Ukraina toetamisest. „Meie toetus Ukrainale jätkub nii kaua kuni Ukraina selle sõja võidab. Vene sõdurid peavad Ukraina territooriumilt lahkuma. See on tee rahuni. Jutud rahust või relvarahust täna on ohtlikud. See on Vene sõjaline huvi. Paus annab neile aega uut rünnakut ja ka mobiliseerituid ette valmistada,“ rõhutas Kallas.
2022. aasta jooksul on Balti Ministrite Nõukogu tööd juhtinud Läti ning peaminister Kallas tänas Läti peaministrit Balti riikide koostöö suurepärase juhtimise eest. „Järgmisest aastast võtab selle rolli üle Eesti. Ootan Läti ja Leedu peaministrit Eestisse juba veebruari alguses,“ märkis Kallas.
