Lahinguväljal sõjatehnika hävitamine ei paku inimestele ega riikidele mingit hüve, ütles The Sunday Timesile peaminister Kaja Kallas, keda väljaanne nimetab üheks siinse regiooni uue põlvkonna naisjuhtidest.
“Kui ma näen pilte Ukrainast, kui ma teen otsuseid neile rohkem abi anda, mõtlen ma pidevalt ka sellele, kui kurb see on, et kogu see hävitatud sõjatehnika ei too kasu ühegi riigi majandusele ega hüve ühelegi inimesele,” ütles Kallas The Sunday Timesile. “Võib-olla see kõlab väga seksistlikult, aga ma ikkagi ütlen seda: nende jaoks, kes on ilmale toonud inimese, on teise ema lapselt elu võtmine lihtsalt väga julm.”
Ühe lapse emana selgitaski Kallas The Sunday Timesile, kuidas tema feministlikke põhimõtteid on mõjutanud Kanada psühholoogi Steven Pinkeri raamat “The Better Angels of Our Nature”. Nimelt on ühes peatükis juttu sellest, et naisjuhtidega kaasneb vähem vägivalda. Ja Kallas on sellega täiesti nõus.
Väljaanne peatus hetkeks Kallase perekonna küüditamissaagal ja märkis möödaminnes, et Tallinnas on tunda tugevaid germaani mõjusid. Enda intervjuus nimetas Kallas Briti peaministrit Boris Johnsonit põhimõttekindlaks juhiks, kes seisab ajaloo õigel poolel. Samas kritiseeris ta nii euroliidu venitamist sõjalise abi andmisel Ukrainale kui ka Saksamaa tõrksust loobuda Vene kütusest.
“Gaas võib küll kallis olla, kuid vabadus on hindamatu. Inimesed, kes on elanud Euroopa südames koos väga toredate naabritega, võtavad seda iseenesestmõistetavana,” rääkis Kallas. “Euroopas on palju riike, kes tegelikult ei tajunud Venemaad reaalse ohuna.”
Küsimusele selle kohta, mis on läinud valesti Venemaa majandusega, vastas Kallas, et põhjus peitub korruptsioonis. Illustratsiooniks tõi Kallas näite, kuidas 710 000 euro eest ehitati Narva kaheksa korda pikem promenaad kui miljoni euro eest Ivangorodi.
“Enda jaoks oleme nüüd õigel pool – NATO pool raudset eesriiet,” ütles Kallas. “Lääne-Berliini oleks olnud külma sõja ajal väga lihtne sõjaliselt vallutada. Tänu NATO vihmavarjule jäi see aga ära.”
Kallase sõnul ongi Narva-Ivangorodi piir külma sõja uus rindejoon ja ta soovib, et NATO viiks suurema osa oma vägedest Kesk-Euroopast eemale – “uude Lääne-Berliini”. Juunis Madridis toimuval NATO juhtide tippkohtumisel kavatseb Kallas paluda alliansil Eestis paiknevate rahvusvaheliste vägede arvu kahekordistada.
The Sunday Timesi sõnul valmistub Eesti kaitsevägi end 2024. aasta 24. veebruariks, mil on möödas kaks aastat sissetungist Ukrainasse ja Venemaa on taas suuteline enda lähinaabrit ründama. Hetkel aga keskendub Kallas Ukrainale.
“On väga oluline Putin tagasi suruda, muidu ta lihtsalt jätkab, kogub end aasta-paar sõjaliselt ja tuleb uuesti,” selgitas Kallas The Sunday Timesile. “Pärast Krimmi, Donbassi ja Gruusiat on iga kord mingis mõttes rahu saabunud ja väga paljud inimesed läänes on siis öelnud, et nüüd on kõik jälle korras, nüüd on turvaline, nüüd on rahu. Aga see pole pikaajaline rahu. Iga järgmine sõda, iga järgmine agressioon on eelmisest hullem.”
