Peaminister Kaja Kallas rõhutas pärast presidendi kokku kutsutud riigikaitse nõukogu kohtumist, et meie tõsine suhtumine enda riigi kaitsmisse on eelduseks, et sama teevad ka liitlased.
„Venemaa kasutab energiat relvana ning teeb kõik selleks, et me enda otsuseid Ukraina toetamisel muudaksime ja võtaksime teise suuna. Me ei saa olla nii naiivsed, et astume sellesse lõksu. See tähendab muidugi, et peame tegema ettevalmistusi,“ sõnas peaminister.
Kallas tõi välja, et riik töötab Eesti energiajulgeoleku tagamiseks mitmel erineval suunal: varustuskindluse tagamine, energiaallikate mitmekesistamine, roheenergiale üleminek. EstLingi kaablite ja Balticconnectori turvalisuse tagamiseks on Eesti tihedas suhtluses teiste Läänemere äärsete riikidega. Seni ei ole tuvastatud ebatavalisi tegevusi Eesti vastutusalas.
„Me ei tohi unustada, et lisaks konventsionaalsele sõjale on käimas hübriidsõda, kus otsitakse ja püütakse ära kasutada nõrkusi kõikides valdkondades,“ sõnas peaminister.
Ta tõi välja, et Eesti julgeoleku tagamine on kesksel kohal eelmisel nädalal riigikogule esitatud riigieelarves, kus kaitsekulutused tõusevad esmakordselt üle miljardi euro.
„Meie väga kaalukad sammud riigikaitse tugevdamises on olulised ka meie NATO liitlaste jaoks. Need näitavad, et suhtume riigikaitsesse äärmise tõsidusega. See on eeldus selleks, et liitlased panustaksid sama tõsiselt Madridis otsustatud NATO idatiiva heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisse,“ ütles Kallas.
Pressikonverentsil osalesid president Alar Karis, peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur ning majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Riigikaitse nõukogu koguneb vastavalt vajadusele Vabariigi presidendi juures. Nõukogu koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimehed, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja.
