“Eesti meditsiinisüsteemil on praegu raske hetk, mille ületamiseks nad vajavad toetust ja töörahu. Riigikogus valitseb üldiselt konsensus näiteks riigikaitse küsimustes: keegi meist ei vaidlusta, et Eesti iseseisvuse säilitamiseks vajame liikmelisust NATOs ja kaitseinvesteeringuid. Ma väga palun, et leiaksime samasuguse konsensuse ka meditsiinisüsteemi toetamise küsimuses. Et keegi meist ei demoniseeriks, ründaks või ähvardaks Eesti inimese tervise kaitsmisel viimast välja panevaid meditsiinitöötajaid,” ütles Kallas esmaspäeval riigikogus poliitilise avaldusega esinedes.
Kallas nentis, et koroonaviiruse olukord Eestis on taas erakordselt kriitiline. “Nii nagu ilmselt kõik Eesti inimesed, lootsin ka mina, et me sellisesse olukorda enam ei satu. Nii nagu enamus inimesi, tegime kõik selleks, et hullem oleks juba möödas, aga kahjuks see nii ei ole,” ütles ta.
Peaminister toonitas, et meil on kohustus kõiki raskelt haigestunuid ravida. “Ja paraku seda haigust raskelt põdedes satutakse haiglasse, hingamisaparaatide alla. Covid on nakkushaigus, mistõttu tuleb sellised haiged teistest eraldada. Kui haiglatesse tuleb järjest enam covidi haigeid, siis tuleb sulgeda teisi erialasid. Valikud on karmid – esmalt jäetakse ära plaanilised operatsioonid, näiteks valutavad puusad, liigesed, ka südameoperatsioonid lükatakse edasi. Need inimesed ei saa oma haigusi valida ja vajavad ravi. Covidi haiged saavad kaitsta end vaktsineerimise läbi, et nad seda haigust nii raskelt ei põeks ja haiglatesse ei satuks,” sõnas ta.
“On mõned poliitikud, kes on julmalt öelnud, et vabaduse kaitsel peavadki mõned inimesed surema. Ma ei ole sellega nõus. See on erakordselt küüniline hoolimatus inimeste suhtes ja vanemate inimeste surmade normaliseerimine. Inimesed pole surematud, aga nad ei peaks surema koroonaviiruse piinarikast surma. Ja paraku ohustab COVID ka teiste inimeste elu ja tervist,” ütles Kallas.
Peaminister nentis, et küsimus ei ole voodikohtade arvus. “Küsimus on inimestes, kes covidi osakondades töötavad. Tuleb silmas pidada, et covidi osakondades on vaja kaks komplekti meditsiinitöötajaid, sest tuleb kanda turvavarustust. See on raske töö ja meditsiinitöötajad ei ole nõus enam covidi osakondades töötama,” ütles ta.
Kallas: kolmandas laines vajavad kaitset kaitsepookimata inimesed
Kallas sõnas, et koroonaviiruse kolmandas laines vajavad kaitset eeskätt vaktsineerimata inimesed.
Kallas ütles esmaspäeval riigikogus, et koroona esimeses laines piisas soovitustest, et inimesed hoiaksid üksteisest distantsi. “Teises laines teati viirusest juba rohkem ja inimesed olid julgemad, sest enamus ei jäänud haigeks või ei põdenud seda haigust raskelt,” sõnas ta.
“Nüüdseks on vaktsiinid kõigile kättesaadavad ja enamus on samuti omalt poolt andnud panuse nii enda kui ka ühiskonna kaitseks. Ja nüüd on kolmandas laines tänu vaktsineerimisele muutunud, kes on see vähemus, keda me eeskätt kaitseme. Kui esimeses kahes laines vajasid kõige suuremat kaitset eakad, siis nüüd kolmandas laines vajavad eeskätt kaitset need inimesed, kes on vaktsineerimata,” ütles Kallas.
Peaminister tõi esile, et maikuus korraldas Euroopa Komisjon eurobaromeetri uuringu suhtumisest vaktsineerimisse. “Ja kui seda võrrelda tasemetega, kuhu riigid on praegu vaktsineerimisega jõudnud, siis on üllatav, kuidas see on korrelatsioonis eurobaromeetri kevadises uuringus prognoosituga. Ka meie oleme pidama jäänud täpselt sinna, kus maikuus inimeste suhtumise järgi ennustada võis. Kevadine ennustus ütles, et jääme pidama 58 protsenti peal ning nii see hetkel ongi,” sõnas ta.
Vaktsiinide kohta levib palju müüte
Kallase sõnul on käitumisteadlaste uuringute kohaselt vaktsineerimata veel kindlad vaktsiinivastased ja inimesed, kes kõhklevad. “Vaktsiinivastased on oma veendumustes kindlad ja ükskõik, mida keegi teeb või ütleb, ei pane neid oma seisukohti muutma. Küll aga saame püüda veenda neid inimesi, kes kõhklevad,” ütles peaminister.
Ka sõnas valitsusjuht, et vaktsiinide ja koroonaviiruse kohta levib palju müüte. “Üks neist on see, et vaktsiinid tegelikult ei kaitse, sest ka vaktsineeritud inimesed haigestuvad surevad. Tõsi ta on, et vaktsiin ei tee kedagi surematuks. Mida rohkem on vaktsineeritud inimesi, seda rohkem on surijaid ka nende seas, kes on vaktsineeritud. Aga vaktsiinid aitavad elusid päästa. Andmeid võrreldes näeme, et vaktsineerimata inimesel on tõenäosus haiglasse sattuda 2,5 korda suurem, vaktsineerimata 60+ inimesel on tõenäosus surra 3 korda suurem,” ütles ta.
“Covidisse nakatunud vaktsineerimata inimesed on nakkavamad kui vaktsineeritud, nad põevad raskemalt ning satuvad suurema tõenäosusega ja kauemaks haiglasse. Haiglates on meil peamiselt vaktsineerimata inimesed,” ütles Kallas.
