Valitsus sai julgeolekuteemalisel kabinetinõupidamisel ülevaate seoses Poolas, Przewodówi külas aset leidnud raketiintsidendiga, milles hukkus kaks inimest. Eile viis Venemaa Ukraina vastu läbi aegade kõige ulatuslikuma raketirünnaku, mis oli suunatud tsiviiltaristu vastu ja jättis esialgu elektrita ligi 10 miljonit Ukraina elanikku. Oht Eesti julgeolekule suurenenud ei ole.
„Intsident toimus, kuna Ukrainas käib sõda ja selle sõja alustaja on Venemaa,” ütles peaminister Kaja Kallas. Peaminister rõhutas, et Eesti julgeolekuolukord muutunud ei ole. „On oluline meeles pidada, et meie piiri taga ei käi aktiivset sõjategevust ja Eestile otsest sõjalist ohtu ei ole.“ Peaministri sõnul on peamine järeldus, et Ukraina toetamist on vaja igakülgselt jätkata. “Vastutus agressiooniga kaasnevate kannatuste eest lasub täielikult Venemaal. Ainus, mis need kannatused lõpetab, on Ukraina võit vaenlase üle,“ ütles peaminister.
Kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas, et intsidendiga seotud infot vahetatakse Poola kolleegidega kogu aeg. “Kuigi Poola intsidenti alles uuritakse, siis esialgsete andmete põhjal ei viita miski tahtlikule juhtumile, vaid tegu võis olla Ukraina õhukaitseraketiga, et kaitsta Ukrainat Venemaa raketirünnaku eest. Öö jooksul lasi Venemaa Ukraina elanikkonna terroriseerimiseks Ukraina tsiviiltaristu pihta üle 90 raketi, mis on seni suurim ühe ööpäeva jooksul lastud rakettide arv. Oleme igakülgselt Poolale toeks, kui neil meie abi vaja peaks olema.”
Välisminister Urmas Reinsalu rõhutas, et agressiooni lõpetamiseks tuleb kiita heaks täiendavad sanktsioonid ja minna edasi Venemaa rahvusvahelise isoleerimisega. “Samuti tuleb jätkata Ukraina igakülgset sõjalist, majanduslikku ja poliitilist toetamist ning tuua agressioonikuritöö ning sõjakuritegude eest vastutavad isikud rahvusvahelise õigusemõistmise alla. Seni kuni aga Venemaa jätkab oma põhjendamatut ja jõhkrat sõda, kannatavad Ukrainas enam tsiviilisikud. Seetõttu esitab Eesti oma konkreetsed ettepanekud liitlastele ja partneritele NATOs ja Euroopa Liidus, et kindlustada ühtne ja kindlameelne edasine tegevus agressiooni lõpetamiseks.”
Kommenteerides Eesti siseriikliku julgeolekuga seotud olukorda ütles siseminister Lauri Läänemets, et vähimagi ohuindikatsiooni ilmnemisel ollakse koheselt valmis reageerima. „Kui on märgid, mis viitavad plaanitavale sabotaažile või terroriaktile, siis reageerime kohe. Oleme siseministeeriumi ja allasutustega võimalikele sündmustele reageerimiseks, nende ohjeldamiseks ja ennetamiseks pidevalt valmistunud. Erinevad stsenaariumid ja protseduurid on läbi mängitud ja harjutatud. Siiski rõhutan, et tänasel hetkel pole Eesti elanikel põhjust ennast otseselt ohustatuna tunda.“
