Peaminister Kaja Kallas kohtus täna Berliinis Saksamaa liidukantsler Olaf Scholziga, kellega arutati Ukraina toetamist ja Venemaale agressiooni hinna tõstmist ning kaitsepoliitika ja NATOga seonduvaid küsimusi. Peaminister Kallas ja liidukantsler Scholz osalesid täna Berliinis koos ka digipoliitika konverentsil peetud arutelul, mis keskendus digiühiskonna ja e-riigi ehitamisele.
Peaminister Kallas rõhutas kohtumisel liidukantsler Scholziga, et meie kõige tähtsam ülesanne on aidata Ukrainal sõda võita ning selleks on vaja suurendada relvaabi. „Tunnustan Saksamaa jõupingutusi selles osas. Saksamaa on olnud üks suurimaid Ukrainale sõjalise abi andjaid. See on abi, mis päästab elusid ja see aitab viia Ukrainat võidule lähemale. Samas kutsun jätkuvat riike üles andma Ukrainale sõjalist abi, aga ka abi kriitilise infrastruktuuri parandamiseks ja töös hoidmiseks. Peame olema valmis pikaks vastasseisuks Venemaaga“ ütles Kallas. „Jutud rahust või relvarahust on täna väga ohtlikud. Need täidavad ainult Venemaa huvisid. Paus lahinguväljal annab Venemaale võimaluse end koguda ja uut rünnakut ette valmistada,“ selgitas ta.
Samuti märkis Kallas, et Vene agressioon Ukrainas peab ühemõtteliselt läbi kukkuma ning selleks on vaja jätkata ka majandusliku ja poliitilise survega. „Euroopa Liidu 9. sanktsioonipakett tuleb ruttu vastu võtta ja leida kiire lahendus Venemaa külmutatud varade kasutamiseks Ukraina toetuseks. Kriitilise tähtsusega on ka sõjakurjategijate vastutusele võtmine. Loodame Saksamaa tugevale toetusele agressioonikuritegude eritribunali loomiseks,“ ütles Kallas.
Peaminister Kallase sõnul kindlustame Euroopa julgeoleku vaid siis, kui seni vankumatud aluspõhimõtted, nagu riikide territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus ning agressiooni lubamatus, kehtivad ka tulevikus. „Arvestades Saksamaa kaalu ja olulisust Euroopas, näeme loomulikuna Saksmaa tugevat juhtrolli Euroopas kestva julgeoleku tagamisel. Arutelusid Euroopa julgeolekuarhitektuuri üle peame pidama üheskoos ja olulise kaaluga on siin Venemaa naaberriikidest ELi ja NATO liikmed.“
„Peame aitama Ukrainat teel Euroopa Liitu ja ka NATO liikmelisuse poole tuginedes 2008. aastal Bukarestis ja 2022. aastal Madridis võetud otsustele. Ukraina täielik sõjajärgne integratsioon Euro-Atlandi piirkonda on hädavajalik Ukraina tuleviku seisukohalt ning oluline Euroopa rahu ja julgeoleku tagamiseks,“ märkis Kallas.
Kohtumisel kõneldi ka Läänemere piirkonna julgeoleku tagamisest. „Tänan Saksamaad nende pühendumise ja väga konkreetsete sammude eest, mis kindlustavad NATO idatiiva kaitset ja nende kohalolu Leedus NATO raamriigina ja NATO õhuturbe tagamisel Eestis,“ ütles Kallas.
Koos liidukantsler Scholzi ja Saksamaa suurima digiühenduse Bitkomi presidendi Achim Bergiga esines peaminister Kallas täna Berliinis ka digipoliitika konverentsil Digital Summit 2022, kus tutvustas Eesti digiühiskonna ja e-riigi kogemusi.
Kallas rõhutas, et digipööre aitab kaasa demokraatia hoidmisele ja kasvatamisele. „Digiajastul elavad inimesed oma elu veebis. Riik peab olema seal, kus on inimesed ja pakkuma neile kvaliteetseid e-teenuseid. See on oluline osa usalduse tekitamisest riigi ja kodanike vahel,“ ütles ta. Samuti tõi peaminister esile, et digiriigi kestlikkuse üks olulisi alustalasid on küberturvalisus. „Venemaa konventsionaalse sõja kõrval käib nii Ukraina kui teiste riikide vastu kübersõda. Vastased otsivad alati nõrku kohti, et meie haavata ning seetõttu on äärmiselt oluline tegeleda küberruumi turvalisuse hoidmise ja tõstmisega,“ ütles Kallas arutelul.
Samuti teatati tänasel konverentsil, et Eesti ja Saksamaa hakkavad tegema koostööd Saksamaa avaliku sektori digitaliseerimiseks. Eesti on esimene riik, kellega Berliinis asuv e-valitsemise keskus GovTech Campus Germany sellise koostööleppe on otsustanud sõlmida.
