26. september 2023 – Esinedes 17. Balti kaitsekonverentsil (Annual Baltic Conference on Defence ehk ABCD), rõhutas peaminister Kaja Kallas, et Venemaa alustatud sõda tuleb pikk, kuid vaba maailma abiga suudavad ukrainlased selle võita.
„Venemaal on ressursse sõja jätkamiseks, neil on inimesi, neil on nõukogudeaegne relvastus ja propaganda. Putini strateegia on üles ehitatud eeldusele, et nii Ukraina kui ka laiem Atlandi-ülene kogukond väsivad. Kuid igale ukrainlaste väikesele võidule järgneb teine. Mina usun nende lõplikku võitu. Kuid nad ei suuda seda üksi saavutada; nad vajavad meie toetust seni, kuni sõda kestab. Me pakume Ukrainale vajalikku abi, kuid on ülioluline, et me säilitaksime ka oma usu Ukraina võitu,“ ütles Kallas.
Ta nentis, et ähvardused, millega Venemaa reageerib Ukrainale sõjalise abi andmisele, on tühjad sõnad ning igasugune abi andmisega viivitamine tõstab sõja hinda nii Ukrainale kui ka vabale maailmale. „Me kõik tahame, et see sõda lõppeks. See peab aga lõppema viisil, mis katkestab Venemaa ajaloolise vägivallatsükli. Igasugune kõhklus õhutab Putini imperiaalseid ambitsioone. Mida kauem me ootame ja kõhkleme, seda suuremaks kasvab sõja hind,“ toonitas peaminister. „Ukraina president Zelenskõi võttis selle väga selgelt kokku: kui partnerid meid ei aita, siis nad aitavad Venemaal võita. Nii lihtne see on,“ lisas ta.
Eesti on juba andnud Ukrainale abi 1,3% SKTst ja investeerib üle 3% SKTst oma kaitsevõimesse, millele lisanduvad täiendavalt kulud liitlaste võõrustamiseks. Täna heaks kiidetud Eesti riigieelarve näeb ette, et kaitsekulud moodustavad 2024. aastal 1,33 miljardit eurot ja aastatel 2024-27 ligi 5,6 miljardit eurot. Kallase sõnul peavad ka kõik liitlased toetama Vilniuses heaks kiidetud NATO kaitseplaane reaalsete sõjaliste võimetega ja kaitse-eelarvetega, mis vastavad kaasaegsetele väljakutsetele. „Euroopa praegused varud ei vasta sõjaaja vajadustele. Peame suurendama kaitsetootmise mahtu ja kiirendama tempot, et see vastaks uuele julgeolekureaalsusele.“
Lõpetuseks ütles Kallas, et Eesti toetab Ukrainat kuni võiduni. „Võit tähendab õiglast ja kestvat rahu. Selle keskmes peab olema territoriaalne terviklikkus ja agressori vastutusele võtmine, sealhulgas agressioonikuriteo eest. See on ainus viis tagada rahu ja julgeolek Euroopas. Ja selles võitluses pole hõbemedal piisavalt hea sooritus,“ lausus peaminister.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse ja Eesti kaitseministeeriumi korraldatud iga-aastane Balti kaitsekonverents kannab tänavu pealkirja „Tähtis on võit, mitte osavõtt. Ennetame järgmist sõda Euroopas“ (A Silver Medal is Not Good Enough. Mobilising Ourselves to Deter Another War in Europe) ja keskendub küsimusele, kuidas mobiliseerida ja säilitada NATO ja Euroopa riikide poliitiline ja ühiskondlik tahe, tööstussuutlikkus ja sõjaline jõud, et tagada kestvat rahu.
