Kaitsevägi soovib saavutada otseselt riigikaitseliste ülesannetega tegeleva personali täieliku vaktsineerituse koroonaviiruse vastu ning võtab oktoobris ajateenistusse ainult vaktsineeritud kutsealuseid.
“Meil on palju ametikohti ja ülesandeid, mida ei saa distantsilt teha, nagu näiteks korrapidamine ja väljaõppe läbiviimine. Kaitseväelased on pidevalt lähestikku koos, mistõttu on siin nakatumisoht märksa kõrgem kui Eestis keskmiselt. Kui üks kaitseväelane on nakatunud, siis see tähendab keskmiselt kümne kaasvõitleja isolatsiooni panekut. Seetõttu kahjustab koroonaviiruse levik meie kaitsevõimet, mida me ei saa aga endale lubada,” ütles kaitseväe juhataja, kindralleitnant Martin Herem teisipäeval.
Koroonaviiruse tõttu on kaitsevägi pidanud ära jätma reservväelaste õppekogunemisi ning piirama oma välislähetusi ja muud tegevust, lisas ta. Kui suur osa kaitseväelasi tuleb panna kasarmusse karantiini, siis see hakkab kahjustama ka nende moraali, tõdes kindral.
Samas on näha, kuidas vaktsineerimine on olukorda muutnud, lisas Herem. “Kui tänaseks on kaitseväes 88 protsenti tegevväelastest vaktsineeritud, siis nüüd näeme, kuidas see on suurendanud meie tegevusvabadust,” rääkis ta.
Kui eelmisel aastal oli üleriigiliselt umbes 300 nakatunuga päevadel kaitseväes kümmekond uut nakatunut, siis praegu on kaitseväes kokku 15 nakatunut, tavaliselt lisandub päevas üks uus nakatunu, selgitas Herem.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ütles, et kogu kaitseministeeriumi valitsemisalas on vaktsineeritud 91 protsenti personalist, ministeeriumis endas juba 98 protysenti Vaktsineerituse tõstmiseks püütakse see teha kõigile nii kättesaadavaks kui üldse võimalik ja see on tema sõnul töötanud hästi.
Ta rõhutas ka, et kaitseväelaste vaktsineerituse küsimus ei ole midagi erakordset, kuna nende tervislik seisukord on pidevalt jälgimise all ning kõik peavad tegema korra aastas füüsilise testi, ilma mida läbimata ei saa teenistust jätkata.
Samuti vaktsineeritakse erinevate haiguste vastu neid, kes lähevad välismissioonidele. “See nõue on kehtinud juba aastaid,” tõdes Salm.
Ministeerium saab vaktsineerimisnõude juures teha erandeid ametikohtadele, mis võimaldavad pikemat aega distantsilt töötamist, kus pole vaja ligipääsu salajastele võrkudele või asukohtadele, märkis kantsler.
Kui võimalik, püüab ministeerium töö ümber profileerida ja jõuda selle tulemusel 100-protsendise vaktsineerituseni. Samas ei ole see mitte mingis mõttes eriline nõue, kuna näiteks USA on seda juba teinud ning sama plaanivad teha ka Läti ja Leedu, ütles Salm.
Heremi sõnul on ta vastavalt valitsuse korraldusele lasknud koostada kaitseväe koroonaviirust puudutava riskianalüüsi, millega kõik töötajad peavad 13. septembriks tutvuma ning esitama selleks ajaks tõendi koroonaviiruse vastu vaktsineerituse, vaktsineerimisega alustamisega või põhjendusega, miks nad ei saa vaktsineerida.
Samuti on kaitsevägi otsustanud, et 18.–24. oktoobrini toimuva uute ajateenijate vastuvõtmisel aktsepteeritakse ainult neid, kes on vaktsineeritud vähemalt ühe doosiga.
“Usun, et meil ajateenijatest puudus ei tule. Kui aga siiski tuleb vähem, siis vähemalt suudame hoida väljaõppe kvaliteeti,” märkis kaitseväe juhataja.
Kaitseressursside ameti peadirektori Marlen Piskunovi sõnul on amet 85 protsendile ehk ligi tuhandele tulevasele ajateenijale kutsed välja saatnud, kuid nüüd võetakse nendega täiendavalt ühendust, kelle kohta pole infot, kas nad on vaktsineeritud. Soovi korral leitakse kõikidele kutsealustele võimalus vaktsineerimiseks. Samuti on kaitsevägi valmis tagama nendele ajateenijatele teise süsti, kes esimese juba enne teenistust on kätte saanud.
Kaitseministeeriumi esindaja rõhutas ERR-ile, et ajateenistuskohustus säilib hoolimata sellest, et praegu võetakse teenistusse ainult vaktsineeritud, ülejäänud kutsealused tulevad teenistusse hiljem, kui tingimused seda võimaldavad.
Kaitseväe juhataja tugineb oma tegevuses valitsuse 13. augusti määrusele ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustele, mis kehtestasid tööandjatele kohustuse koostada COVID-19 mõju riskianalüüs 1. septembriks.
