Kahtlustus on seotud J. Kuperjanovi tn 9 kinnistuga Tartus, mis jäi 2017. aastal Eesti Rahva Muuseumi kolimise järel vabaks. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) korraldas sellele 2017. aastal avaliku enampakkumise, kuid kuna kinnistut soovis endale ka Tartu linn, tühistas toonane riigihalduse minister enampakkumise ja andis linnale õiguse osta kinnistu esmajärjekorras. Tartu linn plaanis hoonet kasutada Tartu kultuuriasutuste tegevuseks ja sellega oli arvestatud ka Tartu 2025. aastani tehtud arengukavas. 2022. aasta septembris esitas RKAS linnale lepinguprojekti, mille alusel pidi toimuma kinnistu omandamine.
Kinnistust oli samal ajal huvitatud eile kahtlustuse saanud ettevõtja, kes soovis, et kinnistu saaks endale 2017. aastal enampakkumise võitnud MTÜ, millega ettevõtja ka ise seotud on. Alates 2022. aasta augustist ehk pärast seda, kui RKAS oli linnale lepinguprojekti edastanud, hakkas ettevõtja kahtlustuse kohaselt suunama abilinnapead nii, et linn tehingust loobuks ja RKAS saaks korraldada uue avaliku enampakkumise. Teades ettevõtja huvi, tegi abilinnapea kahtlustuse kohaselt endast oleneva, et linn oma senistele plaanidele vaatamata loobuks kinnistu omandamisest.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Gerd Raudsepp ütles, et kuigi Tartu linn tegi kinnistu kasutamiseks plaane, hakkas linnavarade ja rahanduse eest vastutav abilinnapea erinevatel koosolekutel väljendama seisukohta, et linn peaks ostueesõigusest loobuma. „Kogutud tõendite põhjal kahtlustame, et abilinnapeaga majanduslikult seotud ettevõtja väljendas abilinnapeale korduvalt oma huvi kinnistu vastu ja survestas abilinnapead otsustusprotsessi suunama. Abilinnapea seega teadis, et temaga majanduslikult seotud ettevõtjal on huvi, et linn kinnistu omandamisest loobuks, mistõttu oleks ta pidanud ennast otsustusprotsessist taandama, aga kahtlustuse kohaselt ta seda ei teinud,“ ütles Raudsepp ja lisas, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mida edasise uurimise käigus täiendavalt kontrollitakse.
Tänavu kevadel, pärast seda, kui Tartu linn oli oma ostueesõigusest loobunud, korraldas RKAS kinnistule avaliku enampakkumise, mille võitis ettevõtjaga seotud MTÜ.
Kaitsepolitseiameti Lõuna osakonna direktor Jaanus Kann ütles, et toimingupiirangute eesmärk on tagada, et otsustusi langetavad ametiisikud täidaksid oma ülesandeid ausalt ja erapooletult. „Toimingupiirangute eesmärk on kaitsta otsuste läbipaistvust ja usaldusväärsust. Seejuures pole küsimus selles, kas ametnik või asutus saab ise otsusest kasu,“ selgitas Kann. „Kui avalikke ülesandeid täites on ametnikule teada tema otsustust mõjutada võiv enda või temaga seotud inimese erahuvi, peab ametiisik end otsustusprotsessist taandama. Nii saab ametnik tagada, et otsus nii on kui ka näib aus ja erapooletu.“
Kriminaalmenetlust viib läbi Kaitsepolitseiamet Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.
