Justiitsminister Kalle Laanet ütles, et kriminaalhooldust tuleb kasutada vangistuse asemel senisest veelgi enam. Mais 25. juubeliaastat tähistav kriminaalhooldussüsteem loodi olulise karistuspoliitika uuendusena 1998. aastal. Enne seda vabaduses õigusrikkujate taasühiskonnastamist selle sisulises tähenduses ei toimunud.
„Ma olen veendunud, et inimese karistamine üksi ei anna meile oodatuid tulemusi, vaid kriminaalhooldaja kaasabil liikumine õiguskuulekale teele on parim nii ühiskonnale tervikuna kui ka õigusrikkujale endale,“ sõnas justiitsminister Kalle Laanet. „Seda kinnitavad ka korduvkuritegevuse andmed, mille kohaselt just kriminaalhooldusalused tulevad edaspidi paremini toime kui inimesed, kes on olnud viimse karistuse kandmise päevani vangistuses. Alternatiivse karistusena käitumiskontrollile allutamise, üldkasuliku töö kasutamine ja programmides osalemine avatud ühiskonnas on end õigustanud ja annab meile kindluse kriminaalhooldus tegevust laiendada.“
Olulist arengut märgib ka 2008. aastal süsteemi liitmine vanglateenistusega, mille tulemusel tekkis organisatsioon, mis vastutab kogu karistuse täideviimise ahela eest ning peab silmas õigusrikkujate taasühiskonnastamist tervikuna.
See aitab nii ennetähtaegselt vanglast kriminaalhooldaja järelevalve all karistuse kandmist jätkajatel, kui ka koheselt kriminaalhooldusele määratud inimestel paremini ühiskonda sulanduda. Kinnipeetavate arv on viimase paari aastakümne jooksul enam kui kaks korda vähenenud ning selles on oma oluline roll ka kriminaalhooldusametnikel.
Täna jätkavad peale vangistust oma karistuse kandmist kriminaalhooldusametniku valvsa pilgu all enam kui kolmandik vanglast vabanenutest. Möödunud aastal lõppes kriminaalhooldus edukalt käitumiskontrolli lõppemisega või üldkasuliku töö sooritamisega 78% juhtudel.
„Vangistuse alternatiivide laiem kasutamine annab ühiskonnale rohkem tagasi. Põhjamaadega võrreldes on meil igapäevaselt vanglates kolm korda rohkem inimesi meie väikese elanikkonna kohta. Kriminaalhooldusametnike potentsiaali õigusrikkujatega tegelemisel saab tulevikus veelgi paremini ära kasutada ning me peame edaspidigi nutikalt ja paindlikult oma tegevust suunama, et karistuspoliitika oleks mõjusam,“ jagas endise kriminaalhooldusametnikuna oma veendumust vanglateenistuse juht Rait Kuuse.
Täna on üle 3000 inimese üleriigiliselt vabaduses oma karistust kandmas, kellega töötab igapäevaselt 150 kriminaalhooldusametnikku. Nad keskenduvad õigusrikkujate mõtlemises ja käitumises positiivse muutuse esile kutsumisele. Kriminaalhooldusametniku järelevalvel ja kaasabil püütakse parandada oma käitumist, jätkatakse töötamist või õppimist ning kasutatakse erinevaid kättesaadavaid võimalusi oma õiguskuuleka toimetuleku parandamiseks.
„Kriminaalhooldusametnike inimlikkus ja professionaalsus on see, mis aitab leida õigusrikkujatel endas motivatsiooni elu hammasrataste vahelt targema ja paremana välja tulla. Tänu meie kriminaalhooldusametnikele on meil kahtlemata turvalisem kodu ja kodumaa!“, tänas Laanet kriminaalhooldusametnikke valdkonna 25. aastapäeval nende panuse ja pingutuse eest.
