Soovin meile kõigile uueks aastaks tahtmist eluõpetust koguda, muresid märgata, häireid ära tunda ja kõigega kergemini ning varakult korda saada, ütles riigikogu esimees Jüri Ratas uusaastatervituses.
Enam kui saja aasta vanustest riigikogu protokollidest leiame toreda kombe lugeda ette rahvaesindajatele saabunud tervitustelegramme.
“Jõudu, jõudu uute tööde algusel. Kaswagu kodu kangeksa, sambad wärawais tugewaksa.” Nõnda tervitas leitnant Schmidt riigikogu liikmeid 1921. aasta alguses Leedumaalt. Toonasest Eesti Vabariigi sõjaväelisest esindajast, kes hiljem eestistas oma nime August Johannes Tormaks, sai meie riigi teenekas diplomaat. Tema soovi sisul pole tänase päevani ühtki kulumise märki ja seetõttu sobib see hästi ka 2022. aasta esimesel päeval Eesti rahvale edastamiseks.
Ma loodan, et jõulupühad ja aastavahetus olid teile kõigile rõõmsad ja turvalised. Paljudel oli kindlasti võimalus veeta need oma pere ja lähedaste seltsis või ka rahulikult üksinda. Teised hoidsid samal ajal töö tõttu või vabast tahtest meie kõigi turvatunnet ja pühaderõõmu. Seda päästekomandodes, politseis, tervishoiuasutustes, ettevõtetes, tootmistes, hooldekodudes, ühistranspordis, kauplustes, meedias, välismissioonidel või mõnes teises kohas. Kummardan kõigi teie ees tänutundega ning soovin, et hingerahu ja pühaderõõmu jätkuks ka teile.
“Eesti edu ja õnne saab kõige täpsemalt mõõta just meie seast kõige vähemate järgi.”
Minu uue aasta lootus on, et me suudame üksteist alanud aastal rohkem hoida. Nii neid, kellega me oleme nõus kui ka neid, kellega peame üksmeelt alles otsima. Suured hoidku väiksemaid ja väikesed suuremaid, nii otseses kui ka kujundlikus keeles. Poliitilises mõttes ja igapäevases elus. Riigis ja omavalitsustes. Näost-näkku, avalikkuses ja internetimaailmas. Eesti edu ja õnne saab kõige täpsemalt mõõta just meie seast kõige vähemate järgi.
Kui mõtleme, et iga kümnenda eestimaalase kodu asub paljudel põhjustel mujal, iga viies meie seast elab ikka veel vaesuse piiril, paljud on kannatanud vaimse või füüsilise vägivalla all, mitmed on tundnud teenimatult teistsugust kohtlemist ning Eesti rahva hulk pigem endiselt väheneb.
Kui soovime, et Eesti oleks meile kõigile hea kodu ja leitnant Schmidti telegramm püsiks ajakohasena aastasadu, siis vajame enam eelkõige just inimlikkust ja üksteisest hoolimist. Samuti peame olema targad ja vaatama ettepoole, et meie teele jäävate kriiside ja raskete olukordadega alati toime tulla.
Meie julgeolek on küll endiselt kindel, aga julgeolekukeskkond siiski ärevam kui eelmisel aastavahetusel. Majandus küll edeneb, aga paljude meie inimeste toimetulek on aasta jooksul muutunud hapramaks. Me oleme üks rahvas ja ühiskond, aga liiga paljud tunnevad meie keskel tõrjutust. Tervisekriis pole paraku siiani raugenud ning sajad inimesed pidid pühad veetma haiglates või haigena. Kurvastavalt paljudele meie seast on raske haigus saanud saatuslikuks.
Meile head tervisenõu andvast teadusnõukojast pea poolteist sajandit varem koostas meie lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes oli ju Võru linnaarst, Eesti rahvale käsiraamatu “Kodutohter”. Selle 1879. aastal ilmunud raamatu eessõnas kirjutas rahvavalgustaja nõnda:
Teadmine ja elukogemus õpetab meile, et mida varem probleemiga tegeleda, seda rutem saab sellest võitu;
Haiguse tunnuseid tuleb hoolega tundma õppida, et näha, mis teeb selle kulu kergemaks ja mis raskemaks;
Kulude pealt ei saa kokku hoida, sest mida suuremaks paisub kahjutuli, seda hullem tagajärg.
Seepärast soovin meile kõigile uueks aastaks tahtmist eluõpetust koguda, muresid märgata, häireid ära tunda ja kõigega kergemini ning varakult korda saada. Ikka selleks, et meil kõigil ja tervel Eestil tuleks ilus uus aasta ning aastasajad. Jõudu Eestile!
