On üks selline Euroopa Parlamendi fraktsioon, mille liikmeid ei lasta kogus valitavatele kohtadele ega koostama raporteid ning kelle eelnõud ei jõua reeglina kuhugi. Põhjus on nende vastandumine samale ELile, kellelt nad võtavad oma palka, inimõiguste mittetunnistamine ja Kremli-meelsus, sealhulgs Ukraina abistamise mittetoetamine või okupatsiooni tunnustamine. Nad teenivad tahes või otse tahtmatagi Kremli unistust, et iga riik seisaks metslasna käituva Venemaaga silmitsi üksi ja ei oleks ta vastas ühtsena. Selle fraktsiooni liige Eestist on Jaak Madison – reklaamides suur võitleja, tavapäraselt ELi ja seekord ka rohepöörde vastu, mille kaela aetakse sõja tagajärgi. Päriselus istub mees koos kamraadidega isolatsioonis ja võitlus sellega piirdubki.
Eestis tema fraktsiooni ja parteid lihtsalt boikoteerida ei saa, sest ta on siin hoopis populaarsem. Nii ilmusid eelmiste valimiste järel talle kohe välja ka kosilased pakkumisega teha valitsus. Ent kõik põhjused nende Euroopa kombel kohtlemiseks on olemas olnud.
Äsja sai nende esimees Martin Helme Venemaa kõrge riikliku tunnustuse uudistelõigu näol propagandakanalis, kus ta süüdistas viimase aasta hinnatõusus ja ukrainlaste rändes Eestit ja vabastas otsesõnu süüst Putini. Ometi saab keegi aru, kiitsid teda propagandistid. Venemaa pikaajaline plaan nimeltki ongi olnud mässida lääs nafta ja gaasitorude võrku, manipuleerida hindadega vastavalt valitsuste kuulekusele ning teisi rahvaid tappa ja vallutada. Ta teeb seda arvestusega, et riikide ebamugavused sõjapaguluse ning energia ja toorme hinnatõusude pärast panevad neid tema ohveid maha müüma.
Vene pommid vallandasid 2015. põgenikelaine Süüriast ning tagasid nii EKRE kui ta sõprade populaarsuse, Gruusias 2008. ja 2014. Ukrainas töötas plaan ka vallutamise poolest, sest Euroopa vaikis. Ja Euroopa on täis erakondi, kes saavad Kremlilt nii ideed kui raha ja tema plaanidele otseselt kaasa aitavad. Alles seekord on nad kenasti EP trahvipinki pandud – kõigi teiste poolt, kes muus kaugeltki ühesugused pole ega nõustu omavahel paljus.
Selle erakonna ja perekonna teine juht teatas äsja venekeelsetele valijatele, et EKRE pole Ukraina, vaid rahu poolt. Seegi on täpselt Kremli unistus, panemaks Ukraina ja tema abistajad leppima Venemaa toimepanduga, väsitama läänt abi andmisest ära ning mõjutama oma ohvrit sõlmima ebaõiglast rahu.
Need pole olnud juhuslikud ega erandlikud sõnavõtud, vaid stabiiliselt geniaalsed ja aidanud korjata vene hääli rohkem kui ükski teine partei Keskerakonna kõrval. Juba ammu on nad nimetanud Venemaa barbaarsuse tsivilisatsiooniks, tõstes venelasi teistest rahvustest kõrgemaks ja jätnud neile metsikuste sooritamise eriõiguse. Venemaad on nad nimetanud Eesti saatuseks ja järjepidevalt kiitnud ta juhi suurust ja ettenägelikkust.
Jaanuaris protestisid nad juba Ukrainale relvade andmise pärast ning on jätkanud seda sügisel. Veebruaris pidasid nad Eesti parlamendile kõne, kuidas Ukrainaga on lõpetatud, riik on lääne poolt hüljatud ja võetakse Venemaa poolt üle.
Kui enamusele Eestis tundub, et sõjaõnn on pöördunud ukrainlaste poole, siis Helmed räägivad Riigikogus ametlikult, et kõik see on vaid Venemaa sõjakavalus ja too on alustamas rünnakut. Sama kuuleb Venemaa rahvas enda juhtidelt. Meie oleme pidanud EKRElt kuulama, et ukrainlased levitavad Eestis haigusi ja tegelevad prostitutsiooniga, et neid kutsub siia Eesti valitsus koos von der Leyeniga, et Eesti valitsus “plärtsub” ja “ärritab Venemaad”, on enda riigi julgeolekuoht ja hävitab oma rahvast.
See kõik on täpselt ja mustvalgel protokollitud, ometi käib ringi jutt, et toimumas on hoopis kunstlik poliittehnologiline vastandumine kahe populaarsema erakonna poolt. Helir Valdor Seeder ütleb, et valija pole loll ja teisedki erakonnad aitavad oma vaikimisega legendile kaasa. Ma ei eita ja räägin ka Reformierakonnas, et meil on olnud ebaõnnestunud sõnavõtte, mis keskenuvad liigselt EKREle, mitte sisulistele erimeelsustele temaga. Ent sisu on peamine ja see vastandumise jutt takistab väitlust, kuidas korraldada elu Eestis. Seda just EKRE vajabki ja taotleb sama oma lõputute tühjade sõnavõttudega Riigikogus, isiklike solvamiste, laimamise ja vaenu külvamisega, sotsiaalmeediarünnakute, isegi kriminalasjade taotlemisega oma oponentide vastu. Seda pole Eesti poliitikas enne EKREt olnud. Tean praegugi ette, et sama Jaak Madison kibeleb ka seekord vastama oma tüüpväljamõeldistega minu isiku suhtes, mitte põhjendama, miks tema ja ta erakond teevad selliseid valikuid.
Eesti huvi on sisuline debatt. EKRE on seadnud vastandumise ja üsna kõigele vastu olemise oma poliitika sisuks. Pole eriti teemat, kus nad enamusele vastu ei hääletaks ja vastu on nad ka Eesti ning kogu lääne põhiseadustele, mille tuum pole pelgalt rahvuse ja kutuuri, vaid ka elukooralduse kaitse. See elukorraldus kannab küll nime liberaalne demokraatia, ent vabas maailmas ühendab nii konservatiive, liberaale kui sotsiaaldemokraate ja nende valijaid.
EKRE sarnaselt Venemaaga on teinud “liberaalsest” sõimusõna justkui millestki allpool vööd. Mõlemad arvavad, et partei peab saama teha kõike, kui tal on võim. Kreml räägib juhitud demokraatiast, võltsib valimisi, kõrvaldab konkurente ja on hävitanud vaba ajakirjanduse. Venelased arvavad tulemusena näiteks, et agressorid on Ukraina ja NATO.
EKRE on sõja suhtes sõnades neutraalne, ent mõnitab aina just ohvrit. Ta on pannud oma poolehoidjad uskuma, et hoopis Eesti valimised on võltsitud, et Eesti ajakirjandus ja kõik peale nende valetavad. Eesti Vabaduse väljakul pidasid nad sellisegi kõne, kus kutsusid pärast valimisi oma vastaseid sisuliselt kõrvaldama. Loonud vaba ajakirjanduse asemel erakonna meedia ja keelates lugeda midagi muud, on see kõik Eestis isegi toiminud, näitavad populaarsusreitingud ja sotsiaalmeedia.
Vabad valimised, vaba ajakirjandus, inimõigused, poliitilised vabadused ja turumajandus, õigusriik ja võimude lahusus on tolle läänt ühendava demokraatia põhiline sisu. Kohtunike pead peavad lendama, valimised on võltsitud, ärge lugege neid lehti, vaid meie Uhhuu-Uudiseid, sisulise väitluse asemel oponentide solvamised ja politseisse kaebamised, inimõiguste valikulisus – nendega vastandub EKRE Eesti põhiseadusele ja pea kõigile erakondadele. Paljudele see just meeldib ja probleemi mõttes jääb neile kaugeks. Ent omaette alatu oma ihuläheduse tõttu on, et nad väidavad valitsust tõstvat ka hindu, selle asemel, et müüa energiat sentide eest. Seda ei saaks teha ükski valitsus ja elekter on Eestis enamusest isegi odavam. Aga meenutame, et Nõukoguse Liit, kellel oli selleks tohutu loodusressurss, ometi kukkus ta just hinade ise määramisd tõttu vääramatult kokku.
Alliaks: https://reform.ee/
