Viimasel ajal ähvardatakse Soomet ja Rootsit järjest enam Vene televisioonis, muu hulgas tuumarelvaga.
Jõuluvana, soomlased ja rootslased on nüüd meie vaenlased, kuulutati Venemaa televisioonis.
Vene riigi poliitikat ajavas jutusaates kurdeti raudse eesriide tagasituleku üle ning tagasituleku eest vastutavad „nn endised partnerid”, vahendab Iltalehti.
Sotsiaalmeedias jagatud saate väljavõttes seisab, et kui Soome ja Rootsi oleksid NATO-ga liitunud, vait olnud ja keskendunud põhjapõtradega põhjapoolusele sõitmisele, poleks probleemi. Kuid probleem on selles, et „nad tahavad USA tuumarelva siia tuua”.
Vastuseks väidetavatele NATO tuumalõhkepeadele ähvardab Venemaa tuua tuumarelvad Loode-Venemaale, kusjuures relvad on sihitud on Rootsile ja Soomele.
Telesaates näidati, et NATO-ga liitumise ratifitseerimise edenedes on kella toon veidi muutunud. Veel kevadel peeti Venemaa propagandas probleemiks isegi Põhjamaade kaitseliiduga liitumist ja NATO teema oli aluseks Kremli hirmutavatele juttudele. Nüüd tajutakse probleemina liidu liikmelisuse asemel väidetavat tuumarelva Põhjamaades.
Jyväskylä ülikooli julgeoleku ja strateegilise analüüsi professor Martti J. Kari ütles Iltalehtile, et tuumajutud on mõeldud laiemale avalikkusele, kes ei mõista relvade praktilist kasutamist.
Te ei pea neid kuhugi viima, tuumarelvi saab tulistada kauge maa tagant või allveelaevalt. See oli Kari väitel sama asjatundlik kommentaar nagu põhjapõdraga ratsutamine.
Kari täpsustab, et tuumarelvi ei ole vaja vedada Loode-Venemaale ega tuua neid Põhjamaadesse. USA võib Moskva pihta tulistada oma praegustelt positsioonidelt, mistõttu tuumarelvade Soome toomisel pole Kari sõnul mõtet.
Üldiselt on teles toodud kommentaarid Kari sõnul vestluse ilmestamiseks. Tuumarelva kasutamisest olulisem on heidutusväärtus, mida kasutatakse vastaspoole ohjeldamiseks. Tegelikkuses on mõlemad pooled võimelised üksteist hävitama, olenemata sellest, kes esimesena tulistab.
Kari usub, et Venemaa on oma tuumajuttudega hirmutanud isegi iseennast, mistõttu suhtuti sel nädalal vaoshoitumalt Venemaa suhetesse tuumarelvaga. Kari sõnul tähendas avaldus Venemaa tuumarelvapoliitika toomist 2014. aasta sõjalise doktriini tasemele.
Need avaldused ainult ilmestavad Kari sõnul vestlust.
Telesaates sõimati ka Soome ja Rootsi peaministreid, keda peetakse tuumarelvade kasutuselevõtu initsiaatoriteks. Soome peaminister Sanna Marin on saates väitlejate väitel „ilus”, kuid „üles kasvanud lesbiperes”.
Kirjeldust võib tõlgendada vaenulikuna, kui arvestada Venemaa suhet vikerkaarevähemustesse. Venemaal on vikerkaareõigusi viimased kümme aastat tõsiselt piiratud ja paljud vikerkaarekogukonna liikmed tunnevad, et nende elu pole turvaline.
Kari sõnul räägiti Marinist samamoodi juba maikuus. Kari sõnul on teema Venemaa avalikkuses üleval, kuna väärtushinnangud on konservatiivsemad kui Soomes.
See on kari sõnul samast seeriast, kuidas Venemaal ei räägita Euroopast, vaid Gayroopast ja Moskva kui igavene kolmas Rooma võitleb selle Lääne dekadentsi vastu.
Kari arvates pole Vene propagandas korduvad samad väljendid ja kirjeldused juhus. Lääne väärtused on olnud Venemaa propaganda keskmes varemgi, kui lääneriikidest püüti luua dekadentlikku kuvandit. 30. septembril peetud kõnes kirjeldas Vladimir Putin Läänt kui kohta, kus moraalinormid, religioon ja perekond on hüljatud ning asendatud „satanismiga”.
Viimati oktoobris oli eetris propagandavideo, kus üks imestus- ja õudusobjekte oli Lääne naispaar.
Rootsi peaministri Ulf Kristerssoni perekond jäeti saates rahule, kuid välimust arvustati. Kristerssonil on väitlejate sõnul „koeranägu”. Kari on üllatunud, et natsluse kaarti, mida Venemaale meeldib propagandas Rootsiga seoses kasutada, Kristerssoni puhul välja ei toodud.
Ime, et näiteks natsluse kaarti ja Rootsi Demokraatidega koostööd Kristerssonile külge ei kleebitud. Võib-olla näitab see lihtsalt seda, et Rootsist ei teata peaaegu mitte midagi, ainult lehest on loetud, et just sellest riigist on neid sõnu kasutatud.
Sarnaseid pilkavaid jutte on agressioonisõja ajal Venemaal kasutatud ka teiste lääneriikide juhtide kohta.
Eestinen.fi