„Üks uus väljakutse on, et igal viiendal, kes on haigestunud meil koroonaga, on välja kujunenud pikk COVID-19, mis on tervise valdkonnale ja kõikidele meie patsientidele kurnav ja pikaaegne protsess,“ sõnas Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp. „Lisaks veel see, et 17 000 inimest on olnud haiglas ja tänaseks on meil järjekorras 12 000 inimest, kelle plaaniline ravi lükkus edasi seoses koroonaga.“
Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul peame me arvestama sellega, et hoolimata koroonaviiruse langustrendist Eestis ja suhteliselt madalast haiglate koormusest, ei ole pandeemia kahjuks lõppenud. „See on ka peamine põhjus, miks sotsiaalministeerium, riigikantselei, teadusnõukoda, erinevad tervise valdkonna osapooled ja teised ministeeriumid on kokku pannud senisest kõige põhjalikuma valmisolekukava,“ rääkis ta. „Põhjalik on ta juba sellepärast, et meil on olnud kaks aastat aega erinevaid kogemusi ja teadmisi talletada ning kirja panna, teiste riikide kogemusest õppida ja omavahel väga selgelt ka ülesannete jaotuses kokku leppida.“
Kiik kinnitas, et selge siht on hoida uue viiruse laine korral ühiskonda võimalikult avatuna. „Loomulikult siia juurde käib üks oluline aga – samal ajal vältida tervisevaldkonna ülekoormatust,“ nentis ta. „See on koht, kus me kõik saame panustada väga selgelt lihtsate käitumisjuhiste täitmisega ja ka laiemalt terviseteadlike valikute tegemisega. Esmane loomulikult neist on vaktsineerimine, sealhulgas õigeaegne tõhustusdoosi ära tegemine.“
Kiik rõhutas, et väga oluline on, et meie lapsed saaksid omandada haridust parimal võimalikul moel. „Haridusvaldkonna ekspertide üldine tõdemus on, et parim võimalik viis seda teha, on siiski rakendada maksimaalsel määral kohapeal õpet, ehk vältida lausalist distantsõpet,“ rääkis ta. „Vältida olukordi, kus eriti väikesed lapsed, aga ka suuremad, ei saa omavahel suhelda, ei saa kokku saada, ei saa haridust tavapärasel viisil omandada ja see on kindlasti õppetund, mida me võtame samuti kaasa jälle nii enda kui teiste riikide kogemusest. Distantsõppe mõjud on väga pikaajalised ja negatiivsed, isegi siis, kui nad võivad kohati aidata viiruse levikut tõkestada.“
Euroopa Liidu COVID tõendit võib reisimisel endiselt vaja minna
Euroopa Liidu COVID tõendid pikendatakse Kiige sõnul 2023. aasta juuni lõpuni. „Mis tähendab seda, et kindlasti inimestel, kes on need tõendid teinud või ka ennast vaktsineerinud, on mõistlik vaadata, et tõendid oleks kehtivad,“ märkis ta. „Neid võib reisides vaja minna veel lähima aasta jooksul, võib-olla kauemgi. Ja loomulikult on oluline hinnata ka seda, kas tõend on siis kehtiv kui mõnda riiki liigutakse. parim viis tagada tõendi kehtivus on tõhustusdoos ära teha ja seejuures siis ka uus, korrektne tõendi formaat endale alla laadida.“
Rääkides pikast vaatest ja just nimelt sellest, et mis saab järgmiste pandeemialainete puhul, ei saa Kiige sõnul üle ega ümber ka tervisevaldkonna rahastamisest. „Pikaaegsed rahastusküsimused tuleb lahendada ja need ei ole pelgalt COVID-19 kriisi ületamise küsimused, vaid meil on paralleelselt käsil ju teatavasti kaks kriisi ja me peame arvestama ka sellega, et sõltumata sellest, milline saab olema järgmine laine, varem või hiljem tulevad uued pandeemiad,“ selgitas minister. „Oleme praegu ehitamas tegelikult täiendavaid isolatsioonipalateid kuni 150 tükki. Plaani eesmärk on need järgmise aasta lõpuks haiglatesse rajada. Oleme ka lisaks sellele kokku leppinud tervisevaldkonna ja haridusvaldkonna vahel nii-öelda konsensusleppe, millega suureneb õdede vastuvõtt kõrgkoolidesse.“
Igal viiendal haigestunul on välja kujunenud pikk COVID-19
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp tutvustas Tartu Ülikooli teadlaste poolt tehtud värsket analüüsi, mis sai tehtud kõikide COVID-19 nakatunute kohta Eestis. „6,5 protsenti nakatunutest hospitaliseeriti,“ märkis ta. „Iga neljas nendest oli intensiivravil ja kõigist nakatunutest suri haiguse ägedas faasis, 1,5 protsenti. Need on protsendid, aga seal taga on inimelud. Me teame kõik, et haiglates suri 2500 inimest.“
Alaseppa sõnul on teada, et riskiteguriteks on vanus ja mitmed haigused ja meie teadlaste uuring seda ka kinnitas. „Üks uus väljakutse on, et igal viiendal, kes on haigestunud meil koroonaga, on välja kujunenud pikk COVID-19, mis on tervise valdkonnale ja kõikidele meie patsientidele kurnav ja pikaaegne protsess,“ nentis ta. „Lisaks veel see, et 17 000 inimest on olnud haiglas ja tänaseks on meil järjekorras 12 000 inimest, kelle plaaniline ravi lükkus edasi seoses koroonaga.“
Sügiseks kolm baasstsenaariumit
Teadusnõukoja liige MargusVarjak kirjeldas kolme baasstsenaariumit millega sügisele vastu minnakse – leebe, raske ja uue pandeemiaohustsenaarium. „Leebet stsenaariumit võib võrrelda meie selle aasta märtsi-aprilliga, kus ühiskond oli suhteliselt avatud ja koolid töötasid,“ rääkis ta. „Sellele stsenaariumi puhul on ette nähtud, et on nõrgemad koroonaviiruse tüved ja haiglaravi vajadus on suhteliselt madal. Sellise stsenaariumi puhul jääb soovitus kanda respiraatorit ja samamoodi jääb käte desinfitseerimine, aga üldises suures plaanis peaks elu kulgema ikkagi tavapärastes raamides.“
Rasket stsenaariumit võib Varjaku hinnangul võrrelda delta tüve tulekuga. „Tuleb uus viirustüvi, mis nakatab kergesti ja kus haigestumine ja haiglasse sattumine on hästi kõrge,“ selgitas ta. „Siis oli võimekuse osas olukord piiri peal. Sellise stsenaariumi puhul tulevad juba tõsisemad riiklikud piirangud. Näiteks massiüritustel osalejate piirarvud. Üldjoontes oleks olukord võrreldav möödunud aasta novembriga.“
Varjaku hinnangul on nende kahe stsenaariumi tõenäosus mõlemal umbes 45-50 protsenti ning kolmanda ja kõige hullema stsenaariumi tõenäosus on õnneks oluliselt väiksem, kuid välistada ei ole võimalik ka seda. „Lisaks on meil olemas stsenaarium, mida me kutsume uueks pandeemiaks,“ ütles ta. „See tähendaks olukorda, kus viirus on muteerunud nii palju, et senised vaktsiinid on lõpetanud töötamise, varasemalt läbipõdemine enam ei paku immuunkaitset ja ka olemasolevad ravimid on minetanud oma toime. Seda stsenaariumit me peame kõige väiksema tõenäosusega juhtumiks, kuid kõige suurem paralleel on märts 2020, mis tähendaks seda, et piirangud on drastilised.“
COVID-19 levikut asutakse hindama sarnaselt gripiviirusele
Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Seppa sõnul planeeritakse alates sügisest, koroonaviiruse leviku hindamiseks, minna üle Sentinel seirele, ehk siis valimipõhisele testimisele. „See tähendab, et valimisse kuuluvate perearstide kindla sümptomaatikaga patsientide proove uuritakse koroonaviiruse ja teiste hooajaliste hingamisteede nakkuste suhtes,“ selgitas ta. „Valimisse kuuluvate patsientide andmete põhjal tehakse üldistus koroona ja teiste viirushaiguste leviku intensiivsusest ja trendidest Eestis. Sarnast leviku hindamise metoodikat oleme ka varasemalt kasutanud gripi ja teiste hooajaliste hingamisteede viirushaiguste leviku hindamiseks, mis tähendab, et meie jaoks ei ole tegemist nii-öelda jalgratta leiutamisega.“
Paralleelselt Sentinel seirega toimub Seppa sõnul vähemalt 2022. aasta lõpuni, Tartu ülikooli teadlaste juhtimisel, Eesti täiskasvanute koroonaviiruse levimusuuring ning kuni vajadus jätkub, teostatakse ka terviseametis reoveeseireuuringuid. „Koroonaviiruse leviku ja reoveeseire tulemused võimaldavad, lisaks sümptomaatilistele patsientidele, hinnata viiruse levikut ka asümtomaatiliste inimeste hulgas, ehk siis kogu ühiskonnas,“ lausus ta.
Haigekassa saab kohutusi juurde
Eesti Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juht KülliFriedemann loetles uusi haigekassa vastutusalasi. „Haigekassa vastutab sügisest vaktsineerimise, kommunikatsiooni ja kampaaniate eest,“ ütles ta. „Samuti vaktsiinide hanked ja logistika, sealhulgas vaktsiinide tellimus, aruandluskeskkond, vaktsineerimise korraldamine, koordineerimine tervikuna, teadlikkuse juhendmaterjalide elanikkonnale kättesaadavaks tegemine, samuti vaktsiini kahjudega tegelemine ja ravimite hankimine ning kättesaadavaks tegemine.“
Friedemann kinnitas, et nende eesmärgiks on selle aasta lõpuks saavutada üle 12 aastaste elanikkonna seas vaktsineerimiskuuriga hõlmatus 80 protsenti. „Praegu me oleme siin 72 protsendi juures,“ märkis ta. „Loodame seda, et riskirühmad võtaksid vaktsineerimist väga tõsiselt ja samuti ka need inimesed, kes puutuvad riskirihmadega kokku.“
Haiglas viibivatele patsientidele on Friedemanni sõnul COVID-19 ravimid juba täna kättesaadavad. „Samuti teeme suukaudsed ravimid retsepti alusel kättesaadavaks jaemüügiapteegist, kui Euroopa Liidu ühishankes jõutakse tootjatega kokkuleppele,“ lisas ta.
