Tuleval aastal suunab riik hooldereformiga kohalike omavalitsuste tulubaasi 57,9 miljonit eurot, et omavalitsused saaksid paremini toetada hooldusteenuste osutamist ning tagada inimestele kvaliteetne abi. Samuti saab järgneval neljal aastal 6,1 miljonit eurot lisaraha aastas erihoolekandeteenuse pakkumine.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on hooldereform juba täna teinud paljudele hooldust vajavatele inimestele hooldekodukoha kättesaadavamaks. „Edasised pingutused on suunatud kodus elamist toetavate teenuste arendamisele. Eesmärk on vähendada survet hooldekoduteenusele, kui hooldusteenuseid on võimalik inimesele ka oma kodus osutada,” lisas Riisalo.
Hooldereformi idee on vähendada hooldusteenust vajava inimese ja tema pereliikmete rahalist ja hoolduskoormust ning tõsta ka teenuse kvaliteeti. Hooldereformi kaudu saavad omavalitsused raha ühetaolisuse põhimõttel, kus toetust saadakse iga vanemaealise elaniku pealt. Sel aastal saavad omavalitsused 93,6 eurot iga 65-84 aastase eaka kohta ning 85+ vanuses eakate kohta 449,1 eurot kuus. Rahastamisel on arvestatud, et samas vanuses eakate seas esineb hooldusvajadus ühetaoliselt ja omavalitsustel tuleb jätkata hooldusteenuste rahastamist vähemalt samas suurusjärgus eelnevaga, suunates suuremat tähelepanu koduteenustele. Omavalitsustega konsulteerides on järgnevate aastate rahastusmudelit muudetud, et võtta arvesse hooldekoduteenust saavaid ja piirkonniti endistest suurtest erihooldekodudest omavalitsusse jäänud eakate suuremat osakaalu.
Hooldereformiga investeeris riik 2023. aastal üldhooldusteenuse kättesaadavuse parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks kokku ligi 40 miljonit eurot. Järgmisel aastal annab riik riigieelarvest kohaliku omavalitsuse tulubaasi ligi 57,9 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus 68 miljoni euroni.
Samuti toetab riik järgmisel neljal aastal psüühikahäirega inimeste abistamist igal aastal täiendava 6,1 miljoni euroga, mis lisandub 45,9 miljonile eurole, millega on igal aastal eelarves juba arvestatud. See võimaldab rahastada suuremas mahus erihoolekandeteenuseid, mis on suunatud psüühikahäirega inimestele ning panustada enam teenuste kvaliteeti ja töötajate palkadesse.
„Erihoolekande valdkonnas töötavad inimesed tegelevad igapäevaselt väga olulise ja hapra sihtgrupiga. Mul on hea meel, et lisaraha võimaldab nende tööd enam väärtustada ning panustada nii töötingimuste parandamisse kui palgatõusu,” lausus minister Riisalo.
Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet, mida osutab erihoolekande tegevusjuhendaja, ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega.
