Teil on isalt päritud pruunid silmad ja emalt päritud pikad jalad. See on hämmastav, kas pole? Kõik meie füüsilised geenid on kui meie vanemate geenide koopiad. Kas tahate teada, mida me veel neilt pärime?
Kõrge kolesteroolitase
Enamasti usutakse, et kõrge kolesteroolitase tuleneb peamiselt sellest, mida me sööme. Seega, kui soovite elada pikka ja õnnelikku elu, peate sööma puu- ja köögivilja ning veetma hulgaliselt aega trenni tehes ‒ või vähemalt nii räägitakse.
Siiski-siiski, kõrge kolesteroolitase ei sõltu alati teie elustiilist, vaid hoopis teie geenidest. Ühel inimesel 500st ilmneb eriline geenimutatsioon, mis põhjustab veresoontes kolesterooli kogunemist. Nende inimeste kolesteroolitase on kõrge ka siis, kui nad toituvad kogu oma elu ainult köögiviljadest.
Mehed pärivad kiilaspäisuse oma emalt
Üks kiilaspäisust põhjustavatest geenidest asub X-kromosoomis, mille mehed saavad alati oma emalt. Kuid ärge minge liialt hoogu ja hakake ema oma juuksepuuduses süüdistama ‒ kiilaspäisuse tekkes mängivad rolli ka paljud teised, sealhulgas ka isalt päritud geenid. Lisaks sellele mõjutavad juuksekadu ka keskkonnategurid.
Akadeemiline edukus
Kui ema pahandab lapsega, sest see sai halva hinde, tuues samas välja selle, et ta ise oli koolis palju edukam, on tal mingis suhtes isegi õigus. Akadeemiline edukus sõltub 55% ulatuses geneetilisest materjalist, mille me pärinud oleme. Miljonid geenid mängivad otsest rolli selles, kui hästi meil koolis läheb.
Niisiis, kui vanemad olid musterõpilased, on ka teil potentsiaali selleks saada.
Armastus kohvi vastu
Kas joote palju kohvi? Kui jah, siis saate selles oma geene süüdistada! Teadlased viisid ellu võrdleva uuringu, kaasates ühe rühmana inimesi, kes ei suuda ilma kohvita elada, ja teisena inimesi, kes seda üldse ei vaja. Nad täheldasid, et teise rühma inimesed olid õnnistatud erilise geenide kombinatsiooniga, tänu millele imendub kofeiin nende organismis palju aeglasemalt.See tähendab, et nad ei tunne vajadust kohvi järele, kuna see ei anna neile nagunii erilist energiat.
II tüüpi diabeedi ilmnemine noortel
II tüüpi diabeet esineb peamiselt vanematel inimestel. Kuid vahel avaldub see ka aktiivse eluviisiga lastel ja teismelistel. Seda tuntakse kui eakate diabeeti noortel ja ilmselt on selle puhul tegemist geenimutatsiooni tulemusega, kuigi peab märkima, et selle tekkes võib olulist osa kanda ka halb toitumine.
Daltonism päritakse emalt
Võimetus eristada teatud värve on tihti päritud. Seda põhjustav geen antakse tavaliselt üle emalt pojale. Üldjuhul kannatavad värvipimeduse all just mehed. Seda tingib nende geneetiline profiil: kui probleemi põhjustab ainus X-kromosoom, mille nad pärisid oma emalt, ei ole võimalik seda asendada. Samas on naistel ka teine, isalt päritud X-kromosoom, mida on võimalik asendada.
Laktoositalumatus
Paljusid võib üllatada asjaolu, et ligikaudu 65% kõigist täiskasvanutest on vähenenud suutlikkus laktoosi (tuntud ka piimasuhkruna) seedida. Selles võib süüdistada ühtainust geeni. Kui laps on alles väike ja vajab ellujäämiseks piima, vabastab tema organism laktoosi seedimist võimaldavat ensüümi. Kuid lapse kasvades piimatoodete seedimise suutlikkus väheneb.
Vaid vähesed inimesed on õnnistatud geeniga, mis võimaldab neil laktoosi taluda, mis tähendab, et nad võivad kogu oma elu täiesti probleemideta piima ja piimatooteid tarbida.
Autojuhtimisoskus
Tegelikult oleme seda juba ammu kahtlustanud, kuid nüüd on see ka teadlaste poolt kindlaks tehtud: mitte kõik meist ei ole sündinud autojuhid. Loomulikult, võite ju kõik reeglid selgeks õppida ja isegi juhieksamilt läbi saada, kuid kui teil puudub see eriline geen, mis mõjutab teie orienteerumist ruumis, reaktsioonikiirust ja mälu kasutamise oskust, ei tohiks te tõenäoliselt rooli taha istuda.
Samuti võib näida, et teie tähelepanu kipub kergesti hajuma, mis suurendab veelgi riski, et satute mingil hetkel autoõnnetusse. Teadlaste arvates on autojuhtimisgeen vaid 30% rahvastikust.
Lühinägelikkus
Lühinägelikkuse tõenäosus on päritav. Kui mõlemad vanemad on lühinägelikud, tekib ka lapsel 50% juhtudest lühinägelikkus.
Siiski on eksperdid arvamusel, et geneetikat ei saa päris kõiges süüdistada. Neil inimestel, kes vaatavad vähem telerit ja koormavad vähem oma silmi, on ka väiksem võimalus jääda lühinägelikuks.
Populaarsus
Võib näida uskumatuna, kuid inimeste populaarsus teiste hulgas võib suure tõenäosusega sõltuda nende geenidest. Harvardi teadlased on pärast aastatepikkuseid uuringuid jõudnud just sellisele järeldusele. Nad täheldasid, et juba inimkonna tekkest peale on neile, kellel on kasulikku teavet selle kohta, kust saab süüa või kust ähvardab oht, neid ümbritsevate inimeste poolt rohkem tähelepanu pööratud. Need inimesed on andnud oma geenid edasi oma lastele. Seega on ka nende järeltulijad eakaaslaste hulgas populaarsed ja nendega tahetakse koos olla ja aega veeta. Kust see kõik alguse sai? See ei ole veel teada, kuid võimalik, et tulevaste uuringute käigus saadakse ka selles osas selgust.
