Jahimehed on tänavusel hundijahihooajal neljapäevase seisugauga lasknud kokku 122 hunti ja ühe hundi Harjumaal eriloa alusel hooajaväliselt, selgub keskkonnaameti statistikast.
Pärnu-, Lääne-Viru- ja Raplamaa jahimehed on tänavu lasknud vastavalt 21,16 ja 16 hunti ning, Järvamaaa kütid 13 hunti. Harju- ja Võrumaa jahimehed on lasknud kummaski maakonnas 11 hunti.
Viljandi- ja Põlvamaa jahimehed on tabanud kummaski maakonnas seitse hunti, Ida-Viru- ja Läänemaa kütid kummaski maakonnas viis ning Tartu- ja Jõgevamaa kütid kummaski maakonnas neli hunti. Valgamaa küttidel on jäänud püssi ette kaks hunti, Saaremaal ja Hiiumaal hunte lastud pole.
Keskkonnaamet lubas novembriga alanud ja veebruariga lõppeval hooajal küttida 140 hunti. Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles neljapäeval BNS-ile, et praegu amet huntide küttimisõigust juurde anda ei plaani. “Aga seda ei saa veel välistada kui jahimeeste loendusandmete ja kahjustuste põhjal siiski mingis piirkonnas peaks täiendavalt küttima. Näiteks ilmutavad end koeri murdvad isendid, kes külade vahel süstemaatiliselt ringi patseerivad,” sõnas Rakko.
Küttimismahtude määramisel võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.
Eelmisel hooajal kütiti Eestis 44 hunti lubatud 82-st. Üleeelmisel hooajal tohtis Eestis küttida 65 hunti, kuid reaalselt kütiti 66 hunti, neist kuus eriloaga väljaspool jahiaega.
Hundijahti tohib Eestis pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.
