Eesti Panga andmetel on jaekaupmeeste juurdehindlus kasvanud 18 protsendilt 26 protsendini, kuid kaubandusketid väidavad vastupidist.
Eesti Panga värsked andmed näitavad, et jaekaupmeeste juurdehindlus ulatub praegu 26 protsendini, samas kui kümme aastat tagasi lisati sisseostuhinnale keskmiselt 18 protsenti. Kuigi toiduainete hinnatõusu põhjendatakse sageli maailmaturu muutustega, viitab statistika sellele, et ka jaekettide hinnalisand on märgatavalt kasvanud.
Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Rasmus Kattai sõnul on kaubanduse juurdehindlus selgelt suurenenud, sest tegevuskulud on aastatega tõusnud, kuid müügimahud mitte. „See on hinnalisa, mille arvelt tuleb katta tegevuskulud ja teenida kasumit. Toiduainete müügi puhul müüdav kogus ei kasva, kuid müüjate kulud suurenevad, mistõttu tuleb iga kaubaühiku hinnale järjest suurem juurdehindlus lisada. See ongi põhjus, miks hinnad tõusevad,“ selgitas Kattai.
Kaubandusketid aga Eesti Panga väitega ei nõustu. Coop Eesti keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla väidab, et just vastupidi – toidukaupade juurdehindlus on viimase kolme aastaga hoopis vähenenud. „See tuleneb väga lihtsast põhjusest: kampaaniatoodete osakaal tarbijate ostukorvis on märgatavalt kasvanud. Kampaaniakaubale on hinnad madalamad ja juurdehindlused väiksemad, seega on ka keskmine juurdehindlus vähenenud,“ märkis Rohtla.
Sarnaselt kinnitab Rimi Eesti tegevjuht Kristel Mets, et hinnalisa suurenemist pole toimunud. „Septembrikuu võrdluses eelmise aastaga on toidukaupade hinnatõus Rimis olnud 2,6 protsenti. Natuke on juurdehindlus küll muutunud, aga oleme püüdnud seda toiduainetel hoida võimalikult stabiilsena,“ ütles ta.
Tallinna Kaubamaja Grupi juht Raul Puusepp, kelle ettevõtete tootevalik ulatub toidust kuni autodeni, lisas, et nende näitel juurdehindlus ei ole kasvanud. „Tugev konkurents ja turusurve on pigem vähendanud juurdehindlusi. Meie ettevõtetes ei saa seda kinnitada,“ sõnas Puusepp.
Eesti Panga hinnangul on samal ajal vähenenud jaemüügisektori kasumlikkus, sest kulud on kasvanud ning konkurents on muutunud tihedamaks. Ka kaupmehed ise möönavad, et kasumimarginaalid on langenud.
„Jaekaupmehed müüvad mõnikord teatud tooteid alla omahinna, et tarbijat poodi meelitada. Püüame hinnatõuse tagasi hoida ja väiksemaid hinnamuutusi kompenseerime kasumi arvelt,“ selgitas Rohtla.
Rimi juht Kristel Mets nõustub, et kasumlikkus on surve all. „Kuigi Eestis on jaekaubanduse kasumlikkus niigi madal, ligikaudu kahe protsendi juures, siis selles osas oleme tõesti kaotanud,“ tunnistas ta.
Toiduainete hinnad on Eestis viimase aasta jooksul tõusnud 7,7 protsenti, peamiselt maailmaturu mõjude tõttu. Kuid kasvav juurdehindlus viitab sellele, et hinnasurve tarbijale ei tulene üksnes välistest teguritest, vaid ka sisemiste kulude ja ärimudelite muutumisest, mis kujundavad otseselt seda, kui kallilt eestlane oma igapäevast leiba ostab.
