“Piirangutes elamine ei ole olnud kerge aeg, aga tänu ühistele pingutustele on nakatumiskordaja läinud alla. Kui jätkame mõistlikul kursil, siis jõuamegi selleni, et saame hakata piiranguid järk-järgult leevendama. Ilus eesmärk on jõuda jaanipäevaks olukorrani, kus saame elada suhteliselt normaalset elu,” sõnas riigihalduse minister Jaak Aab.
Ministri sõnul oli täna valitsuse kabinetiistungi põhipunkt ühiskondlik kokkulepe koroonaviirusega elamiseks ehk nn valge raamatu tutvustamine riigikantselei poolt. “Kriisist väljumise strateegiate üle on arutletud ka eelmises valitsuses juba eelmisest sügisest, mõned ministeeriumid on jõudnud teha ka konkreetsemad dokumendid. Näiteks haridus- ja teadusministeeriumi ning riigikantselei ettepanek oli koostada väljumisstrateegia ning need esitati ministritele kohe peale uue valitsuse ametisse astumist,” sõnas Aab.
Nn valge raamat on Aabi sõnul dokument, mis läheb avalikule arutelule ning mis on kokkulepe, kuidas nii lähiajal kui tulevikus kriisimõjudega hakkama saada. “Selle juures on kindlasti põhiline ja aktuaalne huvi, et kuidas on võimalik ühiskonda avada, kui jõuame oma nakatumisnumbrite ja haiglas olevate inimeste arvuga mingile tasemele,” lisas ta.
Ministri sõnul tuleb põhjalikum arutelu numbrite ja leevenduste üle tõenäoliselt järgmisel nädalal. „Arutleme ka peale lõunat seda küsimust ja valge raamatu ettepanekud teeme avalikuks, et kõik saaksid oma arvamust avaldada,” sõnas ta.
Ettepanekuid viiruse mõjude leevendamiseks ja kriisist väljumiseks ootab valitsus erinevatelt osapooltelt järgmiseks reedeks. Täpsemad ohutasemed ja numbrid täpsustatakse samuti järgmisel nädalal. “Ohutaseme numbri juures tuleb arutelule, mis saab peale 25. aprilli kui olemasolevate piirangute kehtivus lõpeb,” lisas Aab.
Tanel Kiik: AstraZeneca kohta käiv vastuoluline info on probleemiks kogu Euroopas
Hiljuti otsustas riiklik immunoprofülaktika komisjon, et Eestis ei vaktsineerita AstraZeneca vaktsiiniga alla 60-aastaseid. Töö- ja terviseministri sõnul ei hakka vaktsineerimisküsimusi puudutavaid otsuseid poliitikud tegema enda tarkusest, seega on komisjoni soovitusi kuulda võetud ning AstraZenecaga vaktsineeritakse 60+ vanuserühma.
“Loomulikult tervisetöötajal on konsulteerides patsiendiga võimalik AstraZenecat ka nooremates vanuserühmades kasutada. Lihtsalt inimesed peavad teadma väga harva esinevaid kõrvaltoimeid, aga lähiajal saab olema nooremate vaktsineerimine erandiks,” sõnas Kiik.
Eestis kehtib loogika, et kõikide pooleliolevate kuuridega jätkatakse vastavalt graafikule, mis tähendab, et kui inimesel ei ole peale esimest doosi tõsisemaid tervisemuresid ilmnenud, siis on ohutu ja mõistlik võtta vastu ka teine doos. “Valitsuse tasandil tuleb otsustada, kuidas läheme edasi eesliinitöötajate vaktsineerimisega,” lisas Kiik.
Ministri sõnul on AstraZenecaga seotud vastuoluline info probleem terves Euroopas. “Püüdsime Euroopa terviseministrite nõupidamisel jõuda ühise arusaamani, kuidas edasi liikuda. Suur ootus on Euroopa ravimiametile, et sealt antaks selge suunis. Praegu kehtib Euroopa riikides väga palju erinevaid lähenemisi,” sõnas ta.
Näiteks vaktsineerivad Soome ja Rootsi AstraZenecaga 65+ vanusegruppi, Lätis ei ole piiranguid seatud ning Eestis on seatud alampiiriks 60 eluaastat. “Euroopa tasandil tuleb rahulikult läbi mõelda, kas suudame kokku leppida ühises lähenemises. Praegu tekitame inimestes segadust, kui riigid otsustavad kõik ise. Püüame leida konsensuse,” lisas ta.
Valitsus kiitis heaks neljanda kriisipaketi tingimused
“Kiitsime heaks ettevõtluse neljanda kriisiabipaketi tingimused. Abipakett kokku on 44 miljonit, millest 19 miljonit on mõeldud jaekaubandussektorile ja 25 miljonit laiemalt turismisektorile. Nende meetmete eesmärk on toetada neid sektoreid, kelle tegevus on märtsis ja aprillis piirangute tõttu olnud kõige rohkem mõjutatud,” sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
Meetmed on mõeldud püsikulude osaliseks katmiseks. “Lisaks on ka palgakulud, mida toetatakse läbi töötukassa meetme. Siin on jutt tegevuskuludest, mille sisse lähevad näiteks üüri- ja kommunaalkulud ja muud taolised,” sõnas Sutt. Sihtgrupid on majutus, toitlustus, reisiettevõtjad, spaad, veekeskused, messide korraldajad, turismiteenuste pakkujad ja jaekaubandusettevõtted.
Toetuse suurus on sihtgrupipõhine ning kindel protsent arvutatakse märtsi ja aprillikuu tegevuskuludest, mis on kohandatud ettevõtte enda käibelangusega. Toetuse maksimumpiir, millest toetus ühele ettevõttele suurem olla ei saa on 300 000 eurot.
EAS avab taotlusvooru maikuus ning selle eelduseks on riigieelarve vastuvõtmine ning Euroopa Komisjonilt riigiabiloa saamine. Taotleda saavad ka kõik need ettevõtjad, kes on juba eelnevalt riigitoetusi saanud. “Taotlemine on vooruline, nn nobedate näppude ringi enam ei kasuta,” lisas Sutt.
pealinn.ee
