Isa ja poeg läksid kord mägedesse.
Poeg lõi jala vastu kivi ära ja karjatas: „Ai!“ Poeg hõikas mägede poole: „Kes sa oled?“
Vastuseks kaikus: „Kes sa oled?“ Saamata oma küsimusele vastust, hüüdis poiss: „Argpüks!“ Vastuseks kuulis ta: „Argpüks!“
„Mis see on?“ päris poiss isalt arusaamatuses. „Kuula ja jälgi mind tähelepanelikult,“ vastas isa ja hõikas mägedesse: „Ma austan sind!“
Vastuseks kõlas: „Ma austan sind!“ – „Sa oled armas!“ hõikas isa. „Sa oled armas!“ vastas kaja. Nähes poisi küsivat pilku, seletas isa: „Seda nimetatakse kajaks.
Tegelikult on see elu ise, mis annab sulle tagasi kõik, mida sa ütled ja teed.“
