„Kiirtest annab veel lisa turvatunde vaktsiinipassile, kiirtesti ja vaktsiinipassi kombinatsioon oleks viiruse turvaliseks muutmise kaasa aitamiseks edasine samm,“ ütles endine teadusnõukoja esimees Irja Lutsar.
Lutsar ütles, et omikrontüve üheks halvimaks omaduseks on omandatud immuunsuse eest põgenemine. „Sõltumata sellest, kas immuunsus on omandatud vaktsiinidega või läbi põdemisega näeme, et viirust põevad nii need, kes on eelnevalt vaktsineeritud kui need, kes on selle läbi põdenud,“ ütles ta.
Kiirtest on täna hea indikaator sellele, et inimene on nakatunud. „Valepositiivsust võib esineda küll, aga suurel määral annab kiirtest meile selle info, kas inimene on nakatunud või mitte,“ lausus Lutsar. „Me ei saa tingimata öelda, et inimene, kes teeb kiirtesti ja saab negatiivse tulemuse, ei ole koroonaviirusesse nakatunud.“
Kiirtestimise juures on miinuseks, et ta on madala tundlikkusega. „Kui PCR-testil on tundlikkus 98%, siis kiirtestil on see 80% ehk tegelikult nii suur see vahe ei olegi,“ ütles Lutsar.
Vaktsiinipasside mõte on muutunud
„See annab küll väga tugeva kindlustunde sellele inimesele, kes on vaktsineeritud, kui ta ka nakatub, siis on tõenäosus sattuda haiglasse, nakatada teisi väiksem, ta on kaitstud või põeb seda kergemini läbi,“ sõnas Lutsar.
Lutsari sõnul peame tegutsema omikrontüvega teistmoodi. „Me peame mõtlema ka sellele, et kui varasemalt oli meil deltatüve aeg, siis nüüd on meil omikrontüve aeg,“ lausus Lutsar. „Seega ei saa me käituda täpselt samamoodi nagu deltatüve ajal.“
Lutsari sõnul on üle 90% inimestest nakatunud just omikrontüvega. „Me juba praegu tegelikult näeme, et omikrontüvi on üle võtnud deltatüve,“ lausus ta. „Omikrontüvi levib palju kiiremini ja kavalamalt, praegu on üle 90% inimestest nakatunud just sellesse tüvesse.“
Lutsari sõnul on mõned riigid pannud piiri üritustel viibivate inimeste arvu kohta. „Rootsis näiteks on selline kord, et kui üritusel viibib rohkem kui 50 inimest, siis tehakse kiirtest,“ ütles ta. „See oleneb kindlasti, millist üritust tahta korraldada, kui meil on näiteks üritus hooldekodus, siis ei julgeks ma sinna küll kedagi ilma kiirtestita lasta, sest tegemist on ikkagi riskigrupiga. Ilmselt kõige ohutum variant on see, et kõik teevad kiirtesti.“
Piirangud mõjutavad nii majanduslikku heaolu kui vaimset tervist
Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul on pandeemia ja selle tõttu kehtestatud piirangud mõjutanud nii inimeste majanduslikku heaolu kui ka vaimset tervist. “Olukorra leevendamiseks ja ühiskonna sidususe tagamiseks, oleks aeg luua eeldused kõigi inimeste osalemiseks töö- ja eraelus,“ kirjutas Ratas sotsiaalmeedias. „Selle tagamiseks leian, et on aeg võtta kasutusele kiirtestid koroonapasside kõrval.“
Ratas lisas, et omikronitüve levik on kiire, kuid otsuseid peab langetama vastavalt haiglaravivajadusest. “Praeguste numbrite põhjal oleme valmis kiirtestide kasutusele võtmiseks, et lubada kaitsepookimata inimestel osa võtta meelelahutusest, kultuurisündmustest ja spordiüritustest,” kirjutas Ratas.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Jaanus Karilaid on samuti seisukohal, et kiirtestid tuleb võimalikult kiiresti tagasi tuua ja ühiskond oleks tervem. „Keskerakond on juba varasemalt öelnud välja, et kiirtestid tuleb esimesel võimalusel tuua tagasi, et isolatsioon ei tekitaks lisaprobleeme majandusele ja tervisele,“ kirjutas Karilaid sotsiaalmeedias.
Riigikogu ees kaitsnud eelnõud hakata negatiivset koroonatesti taas tunnistama nakkusohutuse tõendina ütles Kert Kingo, et praegune vaktsineerimispass loob võltsohutuse. „See ei anna garantiid, et seda omavad vaktsineeritud inimesed ei ole nakatunud ja haiguse levitajad,“ ütles ta. „See ei kindlusta nakatumise eest, viiruse edasikandmise eest, teiste nakatamise eest ja haigestumise eest. Ei kindlusta ka seda, et haigus möödub kergelt või ilma sümptomiteta.“
Kingo sõnul annab erinevalt vaktsineerimispassist just negatiivne testitulemus kindlustunde, et inimene ei ole koroonaviirusesse nakatunud ega ohusta kaasinimesi. „Testimise läbiviimine avalikes kohtades, üritustel, söögikohtades, meelelahutus- ja kultuurisündmustel annab kõigile kohalviibijatele kindlustunde, et koroona levik ja nende nakatumise võimalus on nendes kohtades viidud miinimumini,“ sõnas ta. „Nakatumist on võimalik vähendada, kui testitakse laialdasemalt ning osatakse piirata nakatunute ja kõikide lähikontaktsete isikute, sealhulgas ka vaktsineeritute kokkupuuteid teistega.“
Negatiivse koroonatestide aktsepteerimise poolt hääletas 30 saadikut: EKRE, Isamaa, Helmen Kütt sotsiaaldemokraatidest ja fraktsiooni mittekuuluv Raimond Kaljulaid.
Kiirtestimine tõstaks külastatavust kohvikutes
Gustav Cafe tegevjuhi Siim Liivamägi sõnul on koroonakriis nende ärile halvasti mõjunud. „Kui ainult vaktsiinipassidega inimesed saavad kohvikuid külastada, siis peame tõdema, et see on meie äri kõvasti piiranud,“ ütles ta. „Eriti viimane aasta, sest me ei ole saanud ka toetusi valitsuse poolt.“
Liivamägi usub, et kiirtestide uuesti kasutusele võtmine tõstaks külastatavust kohvikutes. „See parendaks kindlasti paljude kohvikute olukorda,“ sõnas ta. „Kindlasti on mingi grupp inimesi, kes tahaks samamoodi väljas liikuda ja hästi aega veeta, aga kindlasti on ka neid, kes kardavad ja pigem ei käi avalikes kohtades. Meie äri olukorda see parandaks kindlasti.“
