Viroloogiaprofessor ja COVID-19 tõrje teadusnõukoja esimees Irja Lutsar ütleb, et on väga ebatõenäoline, et jäämegi nüüd aastateks maskides ringi käima. “Kes iganes inimesele lõi suu, mis peab välisõhuga kokku puutuma, seda nii ei mõelnud,” märgib ta.
Teie olete vaktsineeritud ja mina olen saanud ühe doosi Pfizerit. Kas omavahel vesteldes peaksime siin praegu maske kandma?
Põhimõtteliselt ei peaks. Avalikus ruumis ma kannan maski, seal on liiga raske vahet teha, kes on vaktsineeritud ja kes mitte. Minu kabinet ei ole avalik ruum ja oma töökollektiivis koos olles me ei ole siin maske kandnud, nagu ka mitte pere keskel. Mis mõte siis vaktsiinil üldse oleks?
Praeguse kogemuse kohaselt tundub, et vaktsiinid suudavad kaitsta?
Väga hästi suudavad. On olnud juhtumeid, kus peres on vaktsineeritud meditsiinitöötaja ning kui keegi teine perest haigestub, siis tema jääb terveks või siis on sümptomid väga kerged.
Minu teada on olnud vaid üks juhtum, kus vaktsineeritud inimene on raskete sümptomite tõttu haiglasse sattunud.
Miks on nii, et mõnel viiruse läbipõdenul või vaktsineeritul on väga vähe antikehasid?
Keegi ei tea seda. Kas on tegemist geneetilise eripäraga või millegi muuga… Neid juhtumeid on rahvastiku hulgas alla ühe protsendi. Ei mina ega perearstid — me ei soovita antikehade testi teha. See ei anna mitte midagi. Isegi kui antikehasid ei ole, ei tähenda see, et immuunsust ei ole. Võimalik, et mälurakkudes on see info ikkagi olemas.
Ma pole ka näinud mingit tõestust sellele, et kui kellelgi on tase 30, siis ta oleks vähem kaitstud kui see, kellel on 300.
Teil siin Biomeedikumis vaktsiinivastaseid ei ole?
Ei, kõik on vaktsineeritud. Ka minu tutvusringkonnas on kõik vaktsineeritud, kellel selleks on vähegi võimalust olnud. Pigem on nii, et kõigile soovijatele pole see veel kättesaadav.
Kas Ida-Virumaal ei võiks pakkuda vaktsiini kõigile, kes seda tahavad?
Vaktsiin väldib eeskätt rasket haigestumist ja haiglasse sattumist. Tõenäoliselt ka haiguse edasi kandumist, aga mitte täiesti. Nii et kui me vaktsineerime noored inimesed, siis ei tähenda see veel, et nad viirust edasi ei kanna. Kui me tahame, et inimesi satuks vähem haiglasse ja vähem sureks, siis me peame vaktsineerima vanemaealisi, kellel on suurem oht raskemini haigestuda.
Vaktsiini ei tehtud selleks, et inimesed saaks sõita Korfule suvitama või minna ööklubisse. Vaktsiin tehti selleks, et vältida surma ja rasket haigestumist koos sellega käiva nn long-COVIDiga. Ja selleks on see vaktsiin väga hea.
On räägitud, et vaktsiin annab kaitse pooleks aastaks. Teid ennastki on vaja varsti uuesti vaktsineerida.
Olen sageli pannud tähele, et inimesed ei kuula ära tervet lauset, isegi kui see on lihtlause.
Ei. Seda pole mitte keegi öelnud, see on linnalegend, mida ma pole kuulnud üheltki eksperdilt. Me teame, et vaktsiini kaitse kestab kuus kuud, sest esimesed vaktsiinid tehti eelmise aasta keskel, aasta lõpus võeti proovid ja tulemused avaldati. Selle tõttu me saame öelda, et toime on vähemalt kuus kuud. Kui vaadata proove, siis on vaktsineeritute antikehade tase väga kõrge ning on äärmiselt ebatõenäoline, et see võiks üleöö nulli kukkuda. Nii need asjad bioloogias lihtsalt ei käi.
Me saame öelda, et me ei tea, kui pikalt vaktsiini toime kestab, aga on päris kindel, et küll me teada anname, kui inimesed uut doosi vajavad. Suured riigid teevad uuringuid, andmeid hakkab tulema.
Loe edasi SIITAllikas. Maaleht
