“Kui vanaema vaktsineerida, jääb tema lapselaps viljatuks – see on kõige jaburam jutt, mida ma viimasel ajal vaktsineerimisvastastelt kuulnud olen,” lausub teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar (67), kelle sõnul ei saa ühelegi inimesele anda garantiid, et tema põeb seda haigust kergelt. “Ei saa ju vaadata, et naabrinaine põdes lihtsalt, ehk pole ka minul vaja vaktsineerida. Lihtsalt kurb on vaadata neid samu inimesi raskes seisus intensiivravi palatis.”
Lahkumine tervisenõukoja juhi kohalt pole mikrobioloogia professorile Lutsarile hõlpsamat elu toonud. Ikka kiirustab ta ühelt koosolekult ja intervjuult teisele. Ja endistviisi annab lahkelt intervjuusid ja selgitusi. “Mul on pärast kella kahte väike paus, siis võiks küll intervjuu ära teha,” pakub ta, lisades, et vastab meeleldi küsimustele, mis inimestel viiruse ja vaktsineerimise kohta tekkinud on.
Mille poolest omikron eelmistest koroonaviiruste variantidest erineb?
Nakatunuid on küll palju, kuid nii meil kui ka mujal riikides pole omikroni ajal intensiivravi vajavate inimeste arv suurenenud. Detsembri algusest saadik on intensiivravis 20 inimese ringis, juhitaval hingamisel 12-16. Need numbrid on viimasel ajal väga stabiilsena püsinud.
Uutmoodi on ka see, et keskmine haiglas viibitud päevade arv on kahanenud seitsmele. Varem oli kümme ja üle selle. Haigus kulgeb kergemalt ja inimene saab kiiremini koju.
Omikron levib kulutulena kõikjal maailmas ja ka Eestis, samas on osa riike asunud piiranguid hoopis leevendama. Mida peaks meie tegema?
Ei tundu, et alanud omikronilaine ajal peaks piiranguid juurde panema.
Ei tundu, et alanud omikronilaine ajal peaks piiranguid juurde panema. Me peame kõigepealt vaatama, kuidas meie meditsiinisüsteem vastu peab ja arvestama, millised probleemid seal tekivad, kui süsteem vastu ei pea.
Praegu on tohutu koormus langenud perearstidele. Väga paljud inimesed helistavad, tahavad saada saatekirja PCR testile või töövõimetuslehte. Põhjused, millega arstile pöördutakse, ei ole tingimata meditsiinilised probleemid. Testimismure lahendamiseks võiksime arvestada kiirtestide tulemusi ja positiivseid kiirteste praegusel ajal mitte üle kontrollima. Samas saan aru, et selleks puudub mehhanism.
Eesti haiglate probleemiks hakkab kujunema – nii nagu kogu maailmas –, et seal on positiivsed töötajad, kel pole ühtki sümptomit, kuid kes on viiruse tõttu koju lastud. Ehk peaksime välja mõtlema, kuidas saaks neid inimesi ikkagi tööle rakendada, kes ennast haigena üldse ei tunne. Praeguse omikroni puhangu ajal on vaja teistsugust lähenemist, kui meil on varasematel aegadel olnud. Varem oli meil delta tüve aeg, nüüd omikroni tüve. Me ei saa käituda täpselt samamoodi nagu delta ajal.
Haiglate olukord on hull just tööjõu nappuse tõttu – mis oleks lahendus?
Just! Seda ma ütlesingi, et tuleb vaadata, kas haiglatöötajad on haiged või on nad pelgalt PCR-positiivsed. Loomulikult ei tohi haige inimene tööle tulla, sest see teeb ka temale endale karuteene. Aga kui inimene on ainult positiivne ja muidu ennast haigena ei tunne, siis personali puuduse korral saaksid need inimesed maskiga teatud osakondades tööl käia.
Kogu maailmas on hoopis teine olukord, kui koroona esimese laine ajal.
Eks omikron on Covidi kergem variant küll, aga küsimus on pigem selles, et kogu maailmas on hoopis teine olukord, kui koroona esimese laine ajal. Tänu vaktsineerimisele ja haiguse läbipõdemistele on tekkinud populatsioon, kellel on vähemalt mingi immuunsus koroonaviiruse vastu. Sellised inimesed tõenäoliselt põevad haigust kergemalt. Eestis me teeme koolidest laialdasi testimisi, väga palju nakatunuid ongi just selles 10-19-aastaste vanuserühmas. Noored aga ei ole sattunud haiglasse delta, alfa ega ka vana Wuhani viirusega mitte.
Kas tänu leebema omikroni ilmumisele on näha märke, et Covid nõrgeneb ehk me liigume juba viiruse lõpu suunas?
Seda ei julge küll keegi praegu kindlalt öelda. Omikron jälle levib kiiremini ja põgeneb paremini immuunsuse eest ära sõltumata sellest, kas immuunsus on omandatud vaktsiinidega või inimene on haiguse läbi põdenud. Jah omikron tõesti ei suuda raskemat haigust põhjustada. Küsimus ongi, et kes kust pärineb. Delta tüvi põhjustas tõesti rasket haigust. Aga omikron ei ole delta järglane.
Ekspertide on ka kuklas niisugune mõte, et halb delta viirus võib areneda edasi. Näiteks kui delta võtab veel kuskilt mujalt ka mingisugused geenid, mis võimaldavad tal kiiremini levida või immuunsuse eest ära põgeneda, siis võiks meil veel üks päris algtüvi tulla. Samas väga paljud eksperdid arvavad, et see koroonaviirus on teel endeemilise viiruse poole. Mis siis tähendab, et see jääb meiega ja aeg-ajalt tekivad haigusepuhangut või ka epideemiad. Aga nüüd juba sellisel kujul, et suudame neid puhanguid kontrollida ja raskeid haigusi vältida.
Niisiis on suur tõenäosus, et Covid jääb meid nagu gripp igal talvel kummitama ja sellest saab nö tavaline “külmetushaigus”?
Ma pole kuulnud või lugenud ühtki ekspertide arvamust, et koroonaviirus kaob ära. See viirus jääb.
Ma pole kuulnud või lugenud ühtki ekspertide arvamust, et koroonaviirus kaob ära. See viirus jääb. Kas ta jääb meile tulema nagu gripp või RS viirus, ei tea. Jah, diskussioonid käivad pigem selle üle, et missuguses kostüümis see viirus tuleb.
Viirus on loomulikult muutunud, aga ka me ise oleme muutunud. Kui aastal 2020 viirus tuli, siis oli kogu maailm täiesti kaitsetu, kellelgi ei olnud koroonaviiruse vastaseid antikehi. Nüüd on olukord teine. Arenenud maailmas on ikkagi paljud inimesed vaktsineeritud. Paljud on haiguse läbi põdenud, paljud on vaktsineeritud ja põdenud. Viimase seireuuringu järgi on 83 või 84 protsenti täiskasvanud inimestest antikehadega. Inglastel suisa 96-97. Nii et ilmselt omikron või ka uus koroonaviirus satub teistmoodi maailma, kui sattus 2020. aasta viirus.
Kui tõenäoliselt jäävad paljudel inimestel koroonahaiguse läbipõdemise järel püsivad tervisekahjud?
See nõndanimetatud long Covid on reaalne probleem. Me ei tea, kui pikaks need kõrvalnähud jäävad. Olen aru saanud, et long Covidi käes kannatavatel inimestel võivad ka aasta pärast veel mõned sümptomid olla. Näiteks lõhna ja maitse tundmise häired ei lähe kõigil väga kiiresti mööda. Väsimust on kirjeldatud just long Covidi kontekstis. Ehk võivad kogu eluks rasked kopsukahjustused jääda, aga praegu veel me seda ei tea. Eks need uuringud käivad.
Me peame olema valmis pikaajaliste tagajärgedega tegelema, ega siin muud öelda ei saa. Ükski arst ei saa valida, milliste haigetega ta tegeleb. Peame vaatama, kuidas koroona pikaajaliste mõjudega tegeleda. Iga päevaga lisandub teadmisi, mida rohkem niisuguseid haigeid saab olema.
Mida tuleks testimise põhimõtetes muuta? Piirangud vist enam ei mõju ega paneinimesi vaktsineerima ennast?
Ma väga usaldan meie terviseametis töötavaid spetsialiste, kes on lubanud kiirtestid turule. Meil müüdavad kiirtestid on väga head, praegu ma ei näe mingit vajadust, et kiirtestide positiivseid tulemusi tuleks PCR testiga üle testida. Paraku meil on vaja saada kuidagi ka paberitesse kirja näiteks, et oleme koroonaviirus põdenud. Inimesed tahavad ju reisida ja elu edasi elada.
Kindlasti peame avama diskussiooni, et kas praegu, 2022. aastal, on mõttekas kinni jääda PCR testidesse.
Kindlasti peame avama diskussiooni, et kas praegu, 2022. aastal, on mõttekas kinni jääda PCR testidesse või on meil ka mingeid muid meetodeid, mida me nakkushaiguste korral oleme alati kasutanud. Meil on tõesti need kiirtestid ja meil on ka antikehade testid. Antikehi ei saa mitte kuidagi saada, kui sa viirusega kokku ei ole puutunud. Praegu hakkavad isegi tulema mingisugused piirväärtused, mis siis näitavad, et see inimene võib olla ka immuunne. Minule arstina käib väga-väga vastu see, et me teeme lihtsalt mingeid teste või laseme end vaktsineerida ainult paberi pärast. Vaktsineerimine peaks ennekõike ikka inimesi kaitsma raskete haiguste eest. Paberite täitmiseks peavad meil olema need testid, mida me nagunii juba teeksime.
Minu arust on see pigem inimestes kinni, mitte viiruse muteerumises. Kiirtest annab vaktsiinipassile lisaks turvatunde, kiirtesti ja vaktsiinipassi kombinatsioon oleks viiruse turvaliseks muutmise kaasa aitamiseks edasine samm. Kiirtest on hea indikaator sellele, kas inimene on või ei ole nakatunud.
Valepositiivsust võib esineda küll, aga suurel määral annab kiirtest meile selle info, kas inimene on nakatunud või mitte. Me ei saa tingimata öelda, et inimene, kes teeb kiirtesti ja saab negatiivse tulemuse, ei ole koroonaviirusesse nakatunud. PCR-testil on tundlikkus 98%, kiirtestil on see 80% ehk tegelikult nii suur see vahe ei olegi.
Kas üritusele pääsemiseks võiks piisata ka kiirtestist?
Kõigepealt sõltub see üritusest ja sellest, mida me vältida tahame. Kui me tahame vältida viiruse levikut, siis jah, kiirtest annab kõige suurema tõenäosusega indikatsiooni, kas inimene on antud ajahetkel viirusekandja. Ja kui on tegemist riskiga üritusega, ööklubi on minu arust väga hea näide, siis seal võiks tõesti kõik teha kiirtesti. Me väldiks niiviisi viiruse võimalikku levikut.
Samas on ka üritusi, kus viiruse levik on hoopis raskem. Näiteks kino või istekohtadega teatrietendus. Võib-olla seal võiksime kasutada hübriidvarianti, kus kiirtesti teevad ainult need, kes ei ole vaktsineeritud. Aga need inimesed peavad endale väga selgelt ka aru andma, et ükski kiirtest, tehtagu seda kasvõi iga tunni tagant, ei anna immuunsust.
Kiirtest ainult näitab, et me ei ole antud hetkel nakatunud või et isegi kui oleme, ei ole see hetkel tuvastatav. Aga mingi aja pärast võime me nakatunud olla. Nii et siinkohal ei saa kindlat jah- või ei-vastust anda. Minu meelest siin tuleb olukorrale läheneda selle meetodiga, mis meditsiinis järjest rohkem peale tuleb, et üks suurus ei sobi kõigile. See on muidugi korraldajatele kõige raskem.
Kui omikron juba kõiki nakatab, kas siis on koroonapasside küsimisel enam mõtet?
Vaktsiinipass näitab praegu vaid seda, et vaktsineeritud inimene ei jää nii raskelt haigeks kui vaktsineerimata inimene.
Valitsus peab kõigepealt defineerima, mis on vaktsiinipassi mõte. Vaktsiinipass loodi, et vältida viiruse levikut. Delta tüve puhul see toimis, kuid omikroni ajal ei näita pass, kas inimene on nakatunud või mitte. Vaktsiinipass näitab praegu vaid seda, et vaktsineeritud inimene ei jää nii raskelt haigeks kui vaktsineerimata inimene. Vaktsineerimata inimesel on omikroni ajal suurem tõenäosus koormata meditsiinisüsteemi.
Tuleb ka defineerida, kes on täisvaktsineeritu. Praegu on täisvaktsineeritu ka inimene, kes sai Astra Zeneca viimase doosi kaheksa kuud tagasi. Nagu ka see, kes sai kaks nädalat tagasi tõhustusdoosi.
Tervete inimestele PCR-testide tegemisel pole mingit mõtet. Igal nädalal 4,3 miljonit kulutada PCR-testideks on liiga palju. See peab jääma tervetele inimestele. Koduse positiivse kiirtesti tulemusega võiks haiguse läbipõdemisel arvestada.
Kas teadaolevalt on olemas ka mingid sellised vaktsiinid, mis koroonaviiruse kõigile tüvedele mõjuvad?
Minule teadaolevalt ei ole. Omikronile mõjuva vaktsiini kallal töötatakse, et otsida viiruses mingisuguseid muid piirkondi, mida vaktsiin aitaks mõjutada. Praegu tekitab vaktsiin antikehi viiruse ogavalgu vastu, mis aga ei pruugi mõjuda mutatsioonide puhul. Samas ma ei väsi ütlemast, et meie praegused vaktsiinid on uskumatult head raske haiguse vältimisel.
Millised on kõige jaburamaid jutud, mida vaktsineerimisvastastelt olete kuulnud?
Kõige jaburam, mis ma viimasel ajal kuulsin, on see, et kui kui vanaema vaktsineeritakse, siis tema lapselaps jääb viljatuks. Paraku on väga palju inimesi, kes ei julge vaktsiini teha. Mul on tõesti väga kurb vaadata neid inimesi intensiivravis väga raskesti haigetena ja neil võib tulla veel ka long Covid.
Palju on koroonaviirus teid ennast isiklikult puudutanud? Kas te ise või teie lähedased on seda põdenud?
Mina olen vaktsineeritud ja ei ole seda haigust läbi põdenud. Samas üks minu lapselastest on PCR positiivne olnud. Aga temal kulges haigus väga kergelt, tal ei olnud üldse sümptomeid. Me ei ole ka asjatuid riske võtnud. Oleme normaalset elu elanud, aga pole kuhugi haigust otsima läinud. Ja oleme kõiki reegleid täitnud, mida täitma peab, ja vaktsineerinud.
Mitu doosi teil endal tehtud on ja kas te olete valmis ka 4.-5. doosiks, nagu Jaapanis juba tehakse?
Praegu tundub, et koroonaviirus saab kätte kõik, kes kodust nina välja pistavad, ja ilmselt need ka, kes ei pista.
Neljandaga ma natukene mõtlen. Ma tahan enne andmeid näha, et kas neljandat doosi saab sama vaktsiiniga teha või on siiski see tee edasi niisugune hübriidimmuunsus. Praegu tundub, et koroonaviirus saab kätte kõik, kes kodust nina välja pistavad, ja ilmselt need ka, kes ei pista. Omikron tüvi on üle võtnud delta tüve, praegu on üle 90% inimestest nakatunud just sellesse tüvesse. Samas korralikult vaktsineeritud inimesed põevad haigust ikka kergemini. Kui tulevad andmed, mis tõendavad neljanda doosi vajalikkust, siis ma loomulikult selle teen.
Kui suur peaks olema vaktsineeritud laste arv, et suuremat haigestumist enam ei tuleks?
Vaktsiin võimaldab ära hoida raske haiguse lapsel täpselt samuti nagu täiskasvanutel. Samas see ei hoia ilmselt ära omikroniga nakatumist. Kohustuslikku vaktsineerimist ma nagunii ei poolda, kuid meie teadmised ei ole praegu veel sealnaal, et saaks niisugust lävendit lastele panna.
Küll on mul väga hea meel, et vaktsiinid lastele halvasti ei mõju. Kõrvalnähud on lastel süstekoha punetamine ja võib-olla väike palavik. Aga üldiselt taluvad lapsed neid vaktsiine hästi.
Kas lähikontaktsed lapsed tuleks kooli lubada?
Ma ei saa aru, mis probleemi me lahendame koolide igapäevase masstestimisega. Õpetajad on ju nagunii kolm vaktsiinidoosi saanud ja seetõttu on nad raske haigestumise vastu kaitstud. Masstestimine haiglasse sattuvate laste arvu ei suurenda ja nakatunute hulka ei vähenda. Aastataguse ajaga võrreldes pole haiglaravile sattunud laste arv suurenenud.
Kui laps on positiivseks tunnistatud, peaks ta vähemalt viis päeva kodus olema. Lähikontaktsed lapsed võiks omikroni ajal aga kooli lubada. Nakatunud laps jäägu koju, kuid tema klassikaaslased käigu koolis edasi nii kaua, kuni nad haigeks jäävad.
Lähikontaktsete koju jätmisel pole enam suurt mõtet, sest 70% inimesi nagunii ei jää.
Milised meetmed on viiruse ohjamiseks vajalikud?
Olen olnud Tallinna linnapeaga väga palju erinevatel seisukohtadel. Seekord aga nõustun temaga, et valitsusel on vaja öelda selgelt välja, millega me tegeleme. Kas me tegeleme raske haigusega, mida tuleb igal juhul eemal hoida? Sel juhul peavad kehtima piirangud ja distantsõpe. Või on meil levimas haigus, mille kontrollimiseks on meil meetmed olemas ja mis meie elu enam eriti ei häiri? Ma ei taha haigestumist propageerida, kuid haigust saame juba vaktsiini ja meetmetega kontrollida, millega elanikud ka kaasa on tulnud. Näiteks distantsi hoidmise, maskide kandmise, korras ventilatsiooni ja kätepesuga.
Kui me saame kergemat haigust aktsepteerida, millega ilmselt iga pere kokku puutunud on, siis nii tulebki edasi minna.
Palju te olete saanud vaktsiinivastaselt kurje kirju? Kas teid ähvardatakse isegi praegu, pärast teadusnõukojast lahkumist?
Mis sellest, et ma enam teadusnõukoja juht ei ole, vähemalt üks sõimukiri iga päev mulle ikka tuleb. Mõni päev neid tuleb rohkem ka. Ma ei ole neid ähvardusi kokku lugenud. Aga jah, üks inimene saatis alles mõned päevad tagasi mulle sõnumi, et natsikurjategijad puuakse üles.
Samas väga palju on ka inimesi, kellel on täiesti normaalsed küsimused vaktsiinide kohta. Sellistele küsimustele ma alati vastan. Iga inimene on natuke teistmoodi ja seepärast tekib mõnel küsimus, et kas tema ikka peaks vaktsiinisüsti teha laskma või millist vaktsiini peaks ta saama ja millal saama. Need on täiesti normaalsed küsimused. Ähvardada ei ole kedagi tarvis.
Kas te olete ise üritanud vaktsineerimises kõhklejaid ümber veenda? Mis neil üldse mõjuda võiks?
Eks ma ikka olen. Iseasi, kui tulemuslikult. Ma ei oska öelda, millel nende inimeste hirm põhineb. Eelmise aasta jaanuaris inimesed kartsid, et koroona vastu on loodud uued vaktsiinid, mida seni keegi ei olnud saanud. Aga nüüd on miljardeid inimesi maailmas vaktsineeritud. Praegu võiks küll eriti just riskigrupis olevad inimesed end vaktsineerida lasta. Ega ju keegi ei taha seda haigust. Keegi ei saa garantiid anda, et inimene põeb seda haigust kergelt. Ei maksa vaadata, et naabrinaine ju põdes kergelt. See ei tähenda, et viirus sellel tänaval põhjustabki ainult kerget haigust.
