Endine teadusnõukoja juht, viroloogiaprofessor Irja Lutsar hoiatas, et kuigi omikroni tüvi võib olla leebe, võib ta siiski tervishoiusüsteemi puhtalt nii-öelda massiefektiga surve alla panna.
“10 protsenti 100 000 inimesest on väga palju rohkem kui 10 protsenti 1000 inimesest. Isegi kui 100 000 inimesest üks protsent satub haiglasse, on see numbriliselt väga suur,” ütles Lutsar.
Samas on Lutsari sõnul erinevate riikide andmetest näha, et haiglasse sattus omikroni tüvega oluliselt vähem inimesi kui delta tüve laine ajal.
Lutsari sõnul satuvad vaktsineeritud inimesed omikroni tüvega 40 protsenti vähem haiglasse kui delta tüvega. “Isegi kui vaktsineeritud põevad omikroni tüve, siis nad põevad kergemalt. Ja kui nad haiglasse satuvad, siis nad on ka haiglas lühemat aega,” sõnas ta.
Lutsar rääkis, et Lõuna-Aafrika riikides on omikroni tüvega nakatumine juba hakanud langema.
“Täiesti teravnurga alt läks see nakatumine üles ja siis hakkas alla tulema. Tundub, et mingil määral ka Taanis ja Ühendkuningriigis enam nakatumise näitajad ei tõuse, aga languses veel ei ole,” lausus Lutsar.
Ta rääkis, et kui mujal maailmas läks omikroni tüvega nakatumise tõus sirgjooneliselt üles, siis Eestis see tõus ei ole nii järsk olnud, ent lähiajal on see ees ning Tartus on juba näidud väga kõrged.
“Ma arvan, et see on tõusu algus, mitte tõusu lõpp. Nakatumisnäidud hakkavad üles minema, kui viirus jõuab ka teistesse piirkondadesse,” sõnas Lutsar.
“Tartus on väga kõrged nakatumisnäitajad. Aga haiglaravi vajadus on üldiselt olnud üsna stabiilne. Haiglasse koroonaviirusega minevate inimeste hulk ei ole suurenenud,” lisas ta.
“Eilsetel andmetel genotüpiseerimise järgi olid pooled Eesti tüved juba omikronid ja nendest suur osa oligi koondunud Tartusse ja Tartu ümbrusesse,” ütles Lutsar.
Allikas. Err.ee
