Tervisekassa investeerib 2023. aastal kuni kolm miljonit eurot innovaatiliste tervishoiuteenuste mõju hindamisse. Innovatsioonitoetuse eesmärk on saada tõenduspõhist infot tervishoiu rahastamisotsuste langetamiseks, mis võimaldab uued kasulikud teenused kiiremini inimesteni viia.
Tervishoiuteenuste rahastamiseks vajab tervisekassa infot, mis kinnitab, et lahendus annab lubatud tervisekasu, on kasutusmugav ja sellega loodav lisaväärtus ületab täiendavad kulud. Lisaks on vaja veenduda, et lahendus võimaldab patsiente paremini aidata kui seda tänaseni on tehtud. Paraku napib innovaatiliste tervishoiuteenuste, sh tervisetehnoloogiate kohta piisavalt andmeid, et hinnata nende potentsiaalset kuluefektiivsust ja tervisekasu. Sellise informatsiooni kogumine on küll tootja vastutus, kuid turul pole selleks piisavalt vajalikke toetusmeetmeid. Seetõttu ongi paljude uute tervisetehnoloogiate kasutusse jõudmine keeruline protsess. Siin tuleb appi tervisekassa innovatsioonitoetus, mis rahastab tervisesüsteemi probleemidest ja vajadustest lähtuvaid katseprojekte, eesmärgiga testida ja hinnata uudseid teenusemudeleid.
Tervisekassa oluline arengusuund on tervishoiuteenuste inimesele lähemale toomine. Arstiabi saamine peab muutuma mugavamaks, kiiremaks ja soodsamaks. Juba praegu saab arstiga suhtlemiseks teha kodust lahkumata videovastuvõtte ja edastada oma terviseandmeid elektroonselt. Esimeste tervishoiu kaugteenuste näidisprojektide pealt näeme, millist lisandväärtust annab kaasaegse tehnoloogia rakendamine patsiendi ja tervishoiutöötaja aja kokkuhoiu või tervisetulemite paranemise näol. Näiteks võimaldab eelvisiidi digilahendus perearsti poole pöördunud inimesel saada vastuse keskmiselt 2,5 tunni jooksul. Sama palju aega võib mõnes perearstikeskuses täna inimesel kuluda telefonis kinnist tooni kuulates. Psoriaasi kaugjälgimise projekti esimesed tulemused näitavad samuti, et kaasuvad haigusseisundid avastatakse varem ja paraneb ravitasandite vaheline koostöö.
Innovaatiliste teenuste mõju hindamist tuleb toetada !
Tervisekassa poolt rahastatud näidisprojektide tulemused võetakse küll kokku 2023. aastal, kuid tänaseks on juba selge, et uute ja innovaatiliste teenuste mõju hindamist tuleb toetada. Oluline on ka see, et Eesti tervisetehnoloogiate maastik areneks ja kohapeal luuakse nutikaid lahendusi, mis jõuaks kasutusele siin, kuid millel on laienemispotentsiaali ka mujal maailmas.
Tervisekassa peamine huvi on, et meie välja töötatud meetmest ja toest saaks eelkõige kasu Eesti inimesed. Eesti on hea riik, kus arendada ja testida digilahendusi. Et see saaks sündida, on vaja uudsete lahenduste loojatele orienteerumine e-tervise valdkonnas lihtsamaks teha. Selleks oleme koostöös Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega kaardistanud olulisemad riigi ja digilahenduste tootjate kokkupuutepunktid ning loonud tervishoiu digilahenduste teejuhi, mis koondab infot näiteks meditsiiniseadmete registreerimise, terviseandmetele ligipääsemise, aga ka võimalike püsirahastusmeetmete kohta. Digiahenduste teejuhi ja innovatsioonitoetuse kohta saab rohkem infot tervisekassa kodulehelt.
Tervishoiuteenuse osutajate mured ja ettevõtjate lahendusideed peaksid kokku saama juba esimestes innovatsiooni etappides, kus põhirõhk on probleemide tuvastamisel ja lahenduste leidmisel. Järgmine samm selles suunas on tervishoiu innovatsiooni teemaline inspiratsioonihommik tervisetehnoloogia ettevõtjatele, kliinilistele spetsialistidele ja teistele tervishoiu innovatsiooni huvilistele. Üritus toimub 4.novembril Tallinnas, Erinevate Tubade Klubis. Kõik huvilised on oodatud osalema ja kaasa rääkima.
