Inimesed sorteerivad prügi aina enam ja teevad poes keskkonnasäästlikke valikuid
“Meile tuleb üllatusena, et sedavõrd paljud vastajad sorteerivad alati prügi, nii vastas Eestis lausa 61%, tavapäraselt pole ju prügi sorteerimine nii laialdane. Teame, et 2-3% kogu prügist tuleb majapidamistest, see teeb kokku mitusada tuhat tonni prügi, seega on väga oluline jälgida ka kodudes, mis prügisse satub ja kas seda saab taaskäidelda,” ütles Rimi Eesti vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats.
Juunikuus Rimi kauplustes läbi viidud küsitluses vastas pea 10 000 külastajat, et sorteerivad prügi ja eelistavad poeleti ees pigem keskkonnasõbralikke valikuid.
Selgus ka, et paljud kliendid eelistavad keskkonnasõbralikke valikuid ja on üsna kohusetundlikud tarbijad. “Poes tehtud ostude põhjal näeme, et keskkonnasõbralike valikute osakaal kasvab, kuid vanad tarbimisharjumused on väga visad muutuma,” nentis Bats.
“Seniste vastutustundlike ja loodussõbralike lahendustega kindlasti jätkame – kõik kotid on meil vähemalt osaliselt taaskasutatud materjalidest, kõik kalatooted on kestlikud, meil on tervislikult toituma inspireeriv puu- ja juurvilja lett, pakume palju taimseid ja mahetooteid, lastele energiajooke ei müü, palume eelistada digitšekke ja vältida toidu raiskamist…“ loetles Bats seniseid jätkusuutlikke lahendusi.
Ta peab oluliseks, et inimesed sellistele teemadele üldse mõtlevad ning loodab, et ühel hetkel tuleb ka tarbimiskäitumine soovmõtlemisele järele.
Küsitlus viidi läbi juunikuu jooksul Rimi kaupluste terminalides Eestis, Lätis ja Leedus. Kolme päeva jooksul vastas küsimustele üle 10 000 kaupluste külastaja, seejuures olid enam kui 8000 vastajat Eestist.
Küsiti ka “Kuidas hindad oma panust keskkonna kaitsmise hüvanguks?”, Eesti vastanutest 49% proovib pidevalt oma keskkonna jalajälge vähendada, 37% eelistab keskkonnasäästlike valikuid, ent on ruumi täiendusteks, ülejäänutel polnud arvamust või ei tee nad selleks midagi.
Küsimusele “Kuidas suhtud jäätmete sorteerimisse?” vastas Eestis 61% “sorteerin alati”, 30% “sorteerin vahel”, 7% puudus arvamus ja 2% ei sorteeri üldse prügi.
Selgus, et kõige enam sorteerivad prügi eestlased (61%) ja leedukad (53%), kuid ka lätlaste seas on tublisid sorteerijaid (35%). Oma süsiniku jalajälje vähendamist peavad aga ühtselt oluliseks nii lätlased, leedukad kui eestlased – nii vastas pea iga teine osaleja.
2% vastanutest Eestis, 3% Leedus ja 9% Lätis ei sorteeri üldse prügi ning kõigis kolmes riigis ei mõtle üldse süsinikdioksiidi vähendamisele keskmiselt iga kümnes osaleja.
