Koroonaviiruse levik on pannud uus enam inimesi ka oma sissetulekute pärast muretsema ja haigeks jäädes soovitud esimesel võimalusel haigusraha kätte saada.
See paneb inimeste haiguslehe lõpetamise järel kohe haigekassa klienditoele helistama, mullu oli selline sisuga pöördunud 60 protsenti kõikidest pöördumistest. Kokku pöördus mullu haigekassa klienditeeninduse poole infoküsimusega kas telefonitsi, e-kirjaga või läbi kodulehe veebivestluse üle 120 000 inimese.
Haigekassa klienditeeninduse osakonna juhataja Maris Liitmäe ütles, et üle kogu pöördelise teabe sisaldas küsimusi, millal inimese haiguslehe raha üle kantakse või kuidas on hüvitise suurus arvutatud. Eelmisel aastal maksis haigekassa inimeste ajutine töövõimetuse hüvitistena välja 172 miljonit eurot, millest 85 miljonit eurot haigushüvitistena, 26,5 miljonit hooldushüvitistena, 55 miljonit sünnitushüvitistena ja 5,2 miljonit tööõnnetushüvitisena.
Ravikindlustusega seotud küsimused esitatakse 16 inimese inimesele, uuritakse näiteks, kas kindlustust kehtib, kui ei kehti, siis miks ja kuidas vormistada. Samuti küsiti, kuidas muuta oma andmeid, näiteks kontonumbrit või kodust aadressi. Väga sage on ka küsimus, milline kohtutäitur minu haiguslehe raha kinni pidas, sest Liitmäe kogemust mööda on inimeste teinekord suisa kahekohaline arv kohtutäitureid hüvitise arestinud. „Kahjuks pole see tõesti erand, et inimeste haiguslehe raha läheb kohtutäiturile. Inimesed räägivad, et sageli võivad leida olukorrad, kus algselt näiteks kiirlaenust ja paraku esineb neid olukordi, kui keegi meist soovib, “avaldas klienditeeninduse juht.
Kuigi haigekassa vastutab väga terve tervishoiuvaldkondade korralduse eest, püsib kogu teemade, näiteks sõeluuringute, visiiditasude, ravimihüvitiste või õendusabi vastu huvi paari protsendi juures. Aasta aastalt on teemad populaarsustabelis ka suunas vahetanud.
„Mõne aasta eest tunti tunduvalt rohkem huvi näiteks täiendava ravimihüvitise või sõeluuringute vastu, kuid nüüd on ravimihüvitis automaatne ja ka sõeluuringud on hästi käima läinud, nende teiste hulgas on langenud. Küll on aga läbi koroonalainete näha, et inimesed on suured väljakutsed perearstide kätte saanud, sest perearstid on väga hõivatud, “lausus Liitmäe.
Aastate eest oli palju kõneks ka visiiditasu, sest viis eurot oli kogu inimese inimeste sissetulekutekstuuri suur raha, nüüdseks on aga elu nii palju kallinenud ja inimesed on suvel ka harjunud.
Oluline muudatus on see, et inimene helistab ühe probleemi, kuid kõne käigus tekib palju muid küsimusi ja kõneajad on pikenenud. Keskmine kõne pikkus on kolm minutit, kuid harvad ei ole ka juhtumid, kus kõne kestab 30 minutit. „Inimeste digivõimekus on väga erinev. On inimesi, kes oskavad erinevates keskkondades kõik vajaliku ära teha, kuid on neid, kes juhendavad samm-sammult. Eesti.ee keskkonnas on küll palju meie e-teenuseid olemas, kuid neid inimesi, kel on lauatelefoni või telefoninuppe ja kodus pole arvutusi, “avas Liitmäe inimeste igapäevamurede taust.
Kuigi e-teenused on olemas, on lubatud haigekassale võimalik teha avaldusi ka tavalise valge paberi peale. Liitmäe kogemused peavad olema inimeste vahel riigiga suhtlemist ka keeruliseks, kuid vaatamata digiajastule peab jääma ka paberil avalduste võimalus. „Ja nii juhtubki aastas ikka mitu korda, et kontonumbri muutumise avaldus tuleb meile tavaposti teel ja ruudulisel paberil. Saame määralt ka sellise suhtlusega kenasti hakkama, “kõigepealt Liitmäe.
Paberil liiguvad ka Euroopa Liidu ravikindlustuse andmed, sest paljud teised riigid ei ole suutnud oma dokumentide edastamist digitaalseks viia. Või kui elektrooniline süsteem on olemas, siis on inimese jaoks info teise riigi ravikindlustuse kohta kiiremini liikumas, kus paberil.
Koroonaaeg tõi haigekassa klienditeenindusele ka omajagu välja nägu erisusi. Näiteks ei reisinud inimesi enam ja mitte kunagi ja pole siiamaani eriti sageli vaja Euroopa Ravikindlustuskaarti. „Kindlasti peab teadma, et kui vanaema ikka reisib ei lähe, pole ka ERK kaarti vaja. Viimasel ajal haigekassa poole pöördunud ilmselt palju vanemaealisi inimesi, kelle Euroopa Liidu ravikindlustuskaart on aegunud ja kes soovivad seda uuendada. Tuletame meelde, et ERK kaarti ei pea niisama tellima, seda on vaja vaid reisile minnes, “ütles Liitmäe.
