„Ma ei ole kunagi tundnud ennast täielikult tüdrukuna, olen tundnud midagi palju enamat. Olen tundnud, et olen hing, kes väärib siin elus elamist, tundmist. Ma olen hing, kes armastab teha muusiku- ja treeneritööd. Olen hing, kes tahab inspireerida inimesi, olles selline nagu ma olen,“ arutles laulja- ja laulukirjutaja Inger Fridolin (23) saates „Hommik Anuga“.
Anu Välba uuris Ingerilt, kui õnnelik ta „Eesti laulu“ laval oli. „Tol hetkel olin õnnelik küll, et selline võimalus on antud. Ma ei teadnud väga täpselt, kus ma oma elus paiknen ja mis see muusika on, mis mind päriselt kõnetab. Ja kas see on see, kes ma olen. Tol hetkel lõin end nunnuks ja armsaks kollaste sokkidega (artistiks – toim.), aga tegelikult ma ei teadnud sellest maailmast mitte midagi, mis mind ees ootab. Tuntuks saamine oli päris kiire hüpe ja natuke ehmatas ära. Eks sellega kaasnesid ka teised aspektid, mis panid mõtlema, et mis on oluline – kas minu muusika või midagi muud.“
„Või sinu sugu, mis tõstatus, eks?“ uuris saatejuht.
„See on nii naljakas, sest on siiamaani teema,“ nentis noor muusik. „Jätke nüüd lõpuks rahule. Lõpuks ma olen ju Inger. Olen muusik ja treener. Hing, kes tahab tunda end elavana. Kes tahab teha midagi hingest ja südamega. Ja see ongi see, mida ma teen.“
Ingeri uue minialbumi lood räägivad suuresti temast endast. „Eelkõige räägin sellest, et kui koroona tekkis, tulid ka rasked ajad. Olin nelja seina vahel ja mõtlesin, et pean nüüd tegelema oma emotsioonidega. Ma ei saanud aru, mis on mu koht siin elus. Ja need emotsioonid, millele ma ei oska nimetust anda. Tahtsin kirjutada neid muusikasse. Olen meeletult tänulik sellele allaminekule. Kaotasin usu iseendasse ja ma ei saanud aru, kas see, mida „Eesti laulul“ esitasin, oli üldse see, kes ma päriselt olen. Oli neid hetki, kui tulin koju ja nutsin. Tundsin emotsioone, mida olen suurema osa elust alla surunud. Lihtsalt kaotasin kõik, mis mu sees mind sütitas. Mul on hea meel, et see juhtus. Juhtus see, et ma lihtsalt lebasin voodis ja mõtlesin, et ei jaksa enam. Nii raske oli aru saada, kus ma peaksin siin elus olema. Tulin püsti ja hakkasin tegelema oma emotsioonide ja traumadega. Need õpetasid päris palju,“ jutustas artist.
Anu Välba küsis seejärel konkreetselt: „Kas sa oled tüdruk või poiss?“
„Soo teema on kogu aeg üleval. Minu enda jaoks aga mitte. See on asi, millega olen teinud rahu. Ma ei ole kunagi tundnud ennast täielikult tüdrukuna, olen tundnud midagi palju enamat. Olen tundnud, et olen hing, kes väärib siin elus elamist, tundmist.
Loe edasi SIIT
Alalikas Õhtleht.
