Terviseminister Riina Sikkut ütles Riigikogu infotunnis Kert Kingo küsimusele vastates, et eriarstiabi ja erakorralise meditsiini osakonna visiiditasu tõuseb töötavale inimesele 20 eurole, mis võiks muu hulgas suunata inimesi rohkem perearsti poole pöörduma.
Kingo ütles küsimust esitades, et visiiditasu neljakordne tõus halvendab eelkõige maapiirkondade elanike jaoks veelgi eriarstiabi kättesaadavust.
Terviseminister osutas, et visiiditasu on olnud viis eurot alates 2013. aastast. Ta nentis, et eriarstiteenuse puhul ei saa ise valida, kas minna või mitte, kuna see on enamasti perearsti saatekirjaga ette nähtud teenus. Sikkut selgitas, et 20-eurone visiiditasu otsustati kehtestada pidades silmas, et see ei tohiks takistada töötaval inimesel arsti külastamist.
Sikkut lisas, et haavatavate rühmade jaoks visiiditasu ei tõuse. „Suur osa Eesti inimestest, lapsed, eakad, rasedad, vähenenud töövõimega inimesed, toimetulekutoetuse saajad on need, kelle jaoks visiiditasu on ka järgmisel aastal viis eurot,“ lausus ta. „Töötavale inimesele tõuseb visiiditasu 20 eurole ja see on kooskõlas ka soovitustega paremini sihtida tuge, mida me tervishoiusüsteemis anname, ja neid tasusid, mida võtame.“
Ministri sõnul on praegu enam kui pooled erakorralise meditsiini osakonda pöördumised sellised, kus tervisemure saanuks lahendada mujal, näiteks perearsti juures, ning 20-eurone visiiditasu võiks motiveerida käitumise muutust, kuivõrd perearsti juures visiiditasu ei ole.
„Kolmas oluline aspekt on see, et visiiditasu ei võeta ju igal visiidil. Kui tegu on haiglasisese suunamisega või korduva sama eriarsti külastamisega, näiteks reumatoloogiline patsient või diabeedipatsient, kes on eriarsti jälgimisel, külastab arsti kaks kuni kolm korda aastas, siis visiiditasu võetakse ühe korra aastas,“ lausus Sikkut.
Terviseminister lisas, et Eesti inimeste omaosalus on väga kõrge, ent suurema osa sellest moodustavad retseptiravimid ja hambaravile tehtud kulutused, mistõttu tuleks omaosaluse koormuse vähendamiseks vähendada just ravimite ja hambaraviteenuse kulu.
Sikkut osutas veel, et kõige suurem kulu on statsionaarses õendusabis, kus omaosalust vähendatakse, et teenus muutuks paremini kättesaadavaks ja taskukohasemaks neile, kes seni on pidanud õendusabi teenuse eest välja käima üle 800 euro.
Siseminister Lauri Läänemets peaministri ülesannetes vastas Lauri Laatsi küsimusele telefoni petukõnede statistika ja meetmete kohta nende tõkestamiseks, Aivar Koka küsimusele elektrivarustatuse, Aleksandr Tšaplõgini küsimusele rahandusministri avalduste, Helir-Valdor Seederi küsimusele riigi julgeoleku, Arvo Alleri küsimusele siseturvalisuse idapiiri kaitse ning Mart Helme küsimusele politsei omavoli kohta.
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman vastas Mart Maastiku küsimusele parvlaevapiletite hinnatõusu kohta.