Inflatsioon püsib eeldatavalt liiga kiire liialt pika aja jooksul. Seetõttu otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra kooskõlas oma eesmärgiga tagada, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Valitsev suur ebakindlus kinnitab andmepõhise lähenemisviisi tähtsust EKP nõukogu intressimääraotsuste tegemisel. Need otsused sõltuvad nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele, pidades silmas laekuvaid majandus- ja finantsandmeid, alusinflatsiooni dünaamikat ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhusust.
EKP nõukogu jälgib tähelepanelikult praegusi turupingeid ja on valmis võtma vajalikke meetmeid, et säilitada hinna- ja finantsstabiilsus euroalal. Euroala pangandussektor on vastupidav ning kapitali- ja likviidsuspositsioonid on tugevad. Igal juhul on EKP käsutuses kõik rahapoliitilised vahendid, et pakkuda euroala finantssüsteemile vajaduse korral likviidsustuge ja säilitada rahapoliitika mõju sujuv ülekandumine.
EKP ekspertide uue makromajandusliku ettevaate koostamine jõudis lõpule märtsi alguses enne hiljutiste pingete ilmnemist finantsturgudel. Need pinged võivad kaasa tuua täiendavat ebakindlust inflatsiooni ja kasvu põhiprognooside suhtes. Enne hiljutisi suundumusi olid EKP eksperdid juba koguinflatsiooni põhiprognoosi allapoole korrigeerinud. Selle peamiseks põhjuseks on energiahindade varem eeldatust väiksem mõju. EKP ekspertide hinnangul peaks inflatsioon olema 2023. aastal keskmiselt 5,3%, 2024. aastal 2,9% ja 2025. aastal 2,1%. Samal ajal on hinnasurve jätkuvalt tugev. Kui energia ja toiduainete komponent kõrvale jätta, hoogustus inflatsioon veebruaris jätkuvalt. EKP ekspertide hinnangul ulatub inflatsioon 2023. aastal keskmiselt 4,6%ni, mis on detsembri ettevaates prognoositust kiirem. Seejärel peaks inflatsioon aeglustuma 2024. aastal 2,5%ni ja 2025. aastal 2,2%ni sedamööda, kuidas varasematest tarnešokkidest ja majanduse taasavanemisest tingitud tõususurve taandub ning karmim rahapoliitika pärsib üha enam nõudlust.
Majanduskasvu 2023. aasta põhiprognoosi on korrigeeritud ülespoole keskmiselt 1,0%ni seoses energiahindade langusega ja majanduse suurema vastupanuvõimega keerulises rahvusvahelises keskkonnas. Seejärel peaks kasv EKP ekspertide hinnangul veelgi hoogustuma ja ulatuma nii 2024. kui ka 2025. aastal 1,6%ni. Seda toetavad vastupidav tööturg, kindlustunde paranemine ja reaalsete sissetulekute tõus. Samal ajal jääb kasvu hoogustumine 2024. ja 2025. aastal rahapoliitika karmistumise tõttu loiumaks, kui prognoositi möödunud detsembri ettevaates.
EKP baasintressimäärad
EKP nõukogu otsustas tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. Nõukogu otsustas kehtestada alates 22. märtsist 2023 põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,50%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,75% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,00%.
Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)
Varaostukava portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta juuni lõpuni ja selle edasine ulatus määratakse kindlaks aja jooksul.
Samuti kavatseb EKP nõukogu reinvesteerida pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.
EKP nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiast tulenevaid rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavaid riske.
Refinantseerimisoperatsioonid
Samal ajal kui pangad maksavad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud vahendeid, hindab EKP nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud toetavad tema rahapoliitika kurssi.
***
EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni naasmine 2% tasemele ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Meie käsutuses on kõik rahapoliitilised vahendid, et pakkuda euroala finantssüsteemile vajaduse korral likviidsustuge. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.
EKP president põhjendab neid otsuseid täna kell 14.45 Kesk-Euroopa aja järgi algaval pressikonverentsil.
EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist
